Kutsehariduskeskuse eelkutseõppe pilootprogramm oli edukas

Lõppeval õppeaastal sai Tartu Annelinna Gümnaasium ühe uue õppesuuna ja ka  kogemuse võrra rikkamaks. Tegu oli jaanuaris käivitatud eelkutseõppe programmiga, mis võimaldas  gümnasistidel ühe päeva nädalas õppida Tartu Kutsehariduskeskuses.

Eelkutseõppe tunnid toimusid kutsehariduskeskuses ning selle käigus õpetati gümnasistidele ametialast eesti keelt, tutvustati erinevaid kutseoskusi ja  jagati eelteadmisi erialavalikute tegemiseks. Nüüd, kui pool aastat eelkutseõpet on selja taga, võib öelda, et hea algatus on ennast õigustanud. Annelinna gümnaasiumi õppealajuhataja  Julia Trubatšova sõnul on rahul nii õpilased, nende vanemad kui ka kool.

Ksenja Žurina, kes pool aastat nii gümnaasiumis kui ka kutsehariduskeskuses õppis, kinnitas, et sai teada mis selles „kutseks on“.   „Meil olid ka praktilised tunnid. Näiteks küpsetasime pirukaid pagaritöökojas, valmistasime kolmekäigulise lõuna kokkade õppeköögis, tegime klaasimaalimist ning  kutseõpilaste abiga isegi metallist kingalusika. Meie õpetajad koos erialaõpetajatega praktikabaasides „avasid me silmad“ ning on mitmel moel meid aidanud,“ selgitas ta.

Tartu Kutsehariduskeskuse direktori asetäitja Liivi Raudsepa sõnul oli eelkutseõppe taga  paljude inimeste töö ja entusiasm, et püstitatud eesmärkide täitmiseks  sobiv programm luua ja ellu viia. „Eriline roll kõnesoleva eelkutseõppe ellukutsumisel oli Annelinna gümnaasiumi direktoril Hiie Asseril, kes pidas oluliseks iga õppija edasist käekäiku ja leidis vajalikud ressursid ning õppekorralduse võimalused.“

Teiseks toonitas Raudsepp õpetajate Kati Toobali ja Kaie Holteri panust. „Olgem ausad, eelkutseõppurite esmaseks probleemiks oli ikkagi napp eesti keele oskus ning seetõttu panustasime aktiivsete ja rõõmsameelsete õppemeetodite rakendamisele. “Näiteks  leiti igast osakonnast inimesi, kes suutsid võrdselt suhelda nii eesti kui vene keeles ning just nemad näitasid veenvalt, et kui on teadmised ja oskused, siis pole keel takistuseks ei kutseoskuste omandamisel ning veel vähem edasisel karjääril.“ Juhendajate sõbralikkus ja usk sellesse, et saadakse hakkama  oli õpilaste enesekindluse ja õpimotivatsiooni „ülesleidmisel“ kindlaks abimeheks.

Nii antakse   kevadel „lõpudiplom“  ka kutsehariduskeskuse õpetajatele ja juhendajatele, kes esmakordselt sellise kombineeritud eelkutseõppe kava  ellu viisid. Üks hea tegu jälle tehtud.

Lisainfo:
Eda Anton
eda.anton@khk.ee
tel: 7361868