“Välispraktikale läheks iga kell tagasi”

Särasilmne ja päevitunud Võrumaa piiga Keili Major naasis just Sloveeniast,  fotokas pilte ja meel emotsioonidest tulvil, justkui turismibrožüüri kaanetüdrukul. Aga Tartu Kutsehariduskeskuses toitlustusteenindust õppiv Keili käis koos viie kaasõppuriga  Sloveenias Radenci linnas  hoopis ettevõttepraktikal.

„Mina ja Allan tegime oma kokapraktikat Radini hotelli restoranis ja töö oli nagu igal pool köögis,“  alustas Keili oma viienädalase välispraktika tutvustamist. Aga samas olid toidud veidi teistsugused – on ju Sloveenia köök ajalooliselt mõjutatud oma suurtest naabritest Austriast ja Ungarist aga ka Itaaliast. Toiduvalmistamises oli samuti erinevusi.  „Nad paneerisid peaaegu kõike jahu, muna ja riivsaia sees ning küpsetasid rohkes õlis,“ kirjeldas Keili.  „Siis olid seal sellised taignast erikujulised  klimbid, mida pakuti prae lisandiks või supi sees ning pannkooke tehti üsna palju, pannkoogiribad käisid isegi puljongisse.  Kõrvitsaseemneõli pandi iga salati sisse. Alguses see mulle ei maitsenud, siis harjusin ning lõpuks hakkas see päris meeldima,“ rääkis Keili Sloveenia köögi eripäradest. Kõige enam avaldasid muljet aga sealsed magustoidud – kreemid, tordid ja jäätised. „Jäätist on palju ja erinevaid nagu Itaalias ja nimigi on sama. Kõik  nad on hästi kooresed ja superhead,“ kiitis ta.

Kutsekoolis omandatud kokanduslike teadmiste ja oskustega Sloveenias hätta ei jäädud ning praktikante usaldati Keili sõnul erinevaid töid tegema vaata et rohkemgi kui siin. „Ei olnud vaid hakkimine ja salati valmistamine,“ muigas Keili. „Eriti liha töötlemist sain teha rohkemgi kui siin – nii looma-, sea ja  linnuliha, külmtöötlust ja paneerimist või siis suures tükis küpsetamist ja guljaši tegemist, kõike sai proovida. Nad olid alati kõrval ja juhendasid, aga kui said aru, et saan hakkama, siis usaldati,“ rääkis ta.

Kõige keerulisem oli hoopis keelebarjääri ületamine. „Alguses me rääkisime kõike viipekeeles!  See tundus võimatu millestki aru saada, sest nad seletasid kõike sloveenia keeles.  Aga kui  iga päev samade sõnadega rääkida, siis hakkavad sõnad meelde jääma ja lõpuks sain  aru, mida räägitakse ning oskasin mingite märksõnade abil ennast ka selgeks teha. Keelekeskkonnas õpib ikka nii kiiresti,“ nentis Keili.

Ja muidugi mahtus viie nädala sisse ka ekskursioone ja puhkamist. Nii käisid praktikandid Sloveenia vanimas, Ptuj linnas, koos Tallinnaga Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud Mariboris, Pomurje piirkonnas ning kohalikes termides. Lõunamaise päikese all peesitamiseks  ja ujumiseks leiti samuti aega.

Keili Major ja vaade Ptuj lossist linnale

Tegelikult polnud Varstu Keskkooli lõpetanud neiu kokandusega varem eriti kokku puutunud ning Tartu Kutsehariduskeskusese toitlustusteeninduse eriala valis seetõttu, et õppida mitmekülgseid võimalusi pakkuv amet, sest erialal õpitakse nii toitu valmistama kui ka serveerima. Esimene aasta ongi toiduvalmistamise päralt ning seni on Keili oma valikuga rahul. „Tahtsin õppida paremini süüa tegema, et ise nautida endavalmistatud toitu“ rääkis Keili ning lisas  et praegu on tema kulinaarsed lemmikud vokitud toidud ja pastaroad.

Järgmisel kursusel tuleb joogiõpetus ja  restoraniteenindus ning ka neid erialatunde ootab tulevane toitlustusteenindaja väga.  „Eks ma järgmisel aasta lõpul tean paremini, mis mulle rohkem sobib, kas toiduvalmistamine või klienditeenindus,“ naerab Keili ega oska veel arvata kuhu peale kooli lõpetamist sammud seab. Aga üks on kindel – välispraktikat kordaks ta igatahes, sest see on üks suur elukool.

Tartu Kutsehariduskeskuses on välispraktika üsna tavaline, sest Euroopa Leonardo da Vinci programmi abil lennutatakse välisriikidesse töökogemusi omandama lausa 132 õppurit erinevatelt erialadelt. Ning ka praktikante vastuvõtvate riikide skaala on lai – alates lähinaaber Soomest kuni Inglismaa ja Hispaaniani välja. „Sloveeniasse läheb lähiajal veel üks grupp välispraktikale,“ kinnitas projektijuht Andrei Atškasov, kelle sõnul kaasaegne kutseõpe peab pakkuma laia teadmiste ja oskuste taset juba Euroopa kontekstis, sest ka tööturg on avatud. Seni on Tartu Kutsehariduskeskus igati konkurentsis. „Meie praktikantidega on mujal küll väga rahule jäädud ning kindlasti näitab see õpetuse head taset aga ka tublisid õppureid,“ kinnitas ta ja lisas, et  vahetusõpilased kiidavad kutsehariduskeskuse töökodasid, mugavat majutust õpilaskodus, head toitu ja sportimisvõimalusi.

Keili Major paneb  ennast aga juba sel suvel kokaametis proovile. „Toiduvalmistamine meeldib mulle väga ja eriti hea on, et saan tööl teha oma lemmikroogasid, näiteks pastatoite,“ rõõmustab ta ning usub, et ka valge kokajakk sobib talle hästi.