Annelinna gümnaasium testis kutseõpet
Lõppeval õppeaastal sai Tartu Annelinna gümnaasium ühe uue õppesuuna ja ka kogemuse võrra rikkamaks. Tegu oli jaanuaris käivitatud eelkutseõppe programmiga, mis võimaldas Annelinna gümnasistidel ühe päeva nädalas õppida Tartu Kutsehariduskeskuses.
Eelkutseõppe idee pole iseenesest kuigi uus ning seda on välja käidud nii linna haridusosakonna kui ka haridusreformi ettevalmistamise aruteludel, kuid esmakordselt jõuti teostuseni just sel aastal. Annelinna gümnaasiumi õppealajuhataja Julia Trubatšova sõnul oli üheks eelkutseõppe grupi loomise põhjuseks see, et Annelinna kool on praegu ainus Tartu kool, kus gümnaasiumiharidust saab osaliselt vene keeles omandada.
Abi venekeelsetele
„Meie 10ndasse klassi astuvad noored, kes igal juhul saaksid hakkama ka puhtas eestikeelses koolis, aga ka need, kelle valikuid piirab õppekeel oluliselt, ning need, kes lihtsalt ei ole oma tulevikuvalikutes veel selgusele jõudnud. Nii oli meil rekordiliselt suur lend erinevate võimete ja huvidega noori.“ Alates jaanuarist loodi esmalt katseliselt õppesuund, mis keskendub enam kutsevalikute ja kutseoskuste ettevalmistamisele. Eelkutseõppe tunnid toimusid Tartu Kutsehariduskeskuses ning selle käigus õpetati ametialast eesti keelt, tutvustati erinevaid kutseoskusi ja jagati eelteadmisi erialavalikute tegemiseks. Nüüd, kui pool aastat eelkutseõpet on selja taga, võib öelda, et hea algatus on ennast õigustanud. Julia Trubatšova sõnul on rahul nii õpilased, nende vanemad kui ka kool.
Pilt selgemaks
Annelinna kooli õpilase Ksenia sõnul avardas eelkutseõpe teadmisi õppimisvõimalustest kutsehariduskeskuses. „Need õpetajad näitasid meile, mis selles „kutsekas“ on. Lühikese aja jooksul suutsid nad meile tutvustada kõiki Tartu Kutsehariduskeskuses õpitavaid erialasid. Meil olid ka praktilised tunnid. Näiteks küpsetasime pirukaid pagaritöökojas, valmistasime kolmekäigulise lõuna kokkade õppeköögis, tegime klaasimaalimist ning kutseõpilaste abiga isegi metallist kingalusika. Meie õpetajad koos erialaõpetajatega praktikabaasides „avasid me silmad“ ning on mitmel moel meid aidanud.“
Annelinna gümnaasiumi eelkutseõppe rühm
Vladislav lisas: „Meile anti ainulaadne võimalus õppida ühel ja samal ajal nii gümnaasiumis kui ka Tartu Kutsehariduskeskuses. Ja kui ma varem ei teadnud, mis tulevikus saama hakkab, siis praeguseks olen aru saanud, kelleks õppida ja kus on minu jaoks parem. Õpetajate kohta ma võin öelda, et nad on väga head ja avatud inimesed. Nendele ma võin öelda suur tänu, sest nad tegid meile ainult head.“ Tatjana kavatseb aga kandideerida algaval õppeaastal kutsehariduskeskusesse õppima: „Olen aru saanud, et siin on head õpetajad ja siit saab hea hariduse,“ selgitas ta.
Entusiasmi pealt
Õppealajuhataja Julia Trubatšova kinnitas, et eelkutse õpilased tunnevad end oma õpingutes turvalisemalt ja enesekindlamalt ning nende õpimotivatsioon on kasvanud. Uuel õppeaastal on kavas eelkutseõppe suunaga kindlasti jätkata.Tartu Kutsehariduskeskuse direktori asetäitja Liivi Raudsepp rõõmustas, kuuldes õpilaste tagasisidet. „Need on nii siirad ja armsad,“ jutustas ta. Aga tõsinedes selgitas, et eks pilootprogrammi taga ole ka paljude inimeste töö ja entusiasm, et püstitatud eesmärkide täitmiseks sobiv programm luua ja ellu viia. „Eriline roll kõnesoleva eelkutseõppe ellukutsumisel oli Annelinna gümnaasiumi direktoril Hiie Asseril, kes pidas oluliseks iga õppija edasist käekäiku ja leidis vajalikud ressursid ning õppekorralduse võimalused.“
Teiseks toonitas Raudsepp õpetajate Kati Toobali ja Kaie Holteri panust. „Olgem ausad, eelkutseõppurite esmaseks probleemiks oli ikkagi napp eesti keele oskus ning seetõttu panustasime aktiivsete ja rõõmsameelsete õppemeetodite rakendamisele. “Näiteks leiti igast osakonnast inimesi, kes suutsid võrdselt suhelda nii eesti kui vene keeles ning just nemad näitasid veenvalt, et kui on teadmised ja oskused, siis pole keel takistuseks ei kutseoskuste omandamisel ning veel vähem edasisel karjääril.“ Juhendajate sõbralikkus ja usk sellesse, et saadakse hakkama oli õpilaste enesekindluse ja õpimotivatsiooni „ülesleidmisel“ kindlaks abimeheks.
Nii antakse kevadel „lõpudiplom“ ka kutsehariduskeskuse õpetajatele ja juhendajatele, kes esmakordselt sellise kombineeritud eelkutseõppe kava ellu viisid. Üks hea tegu jälle tehtud.