Ukraina õpilased külastasid Viljandi Kultuuriakadeemiat
Mai alguses korraldas TK22 õpilasgrupp väljasõidu Viljandisse, kuhu võeti kaasa ka Ukraina sõbrad. Üheskoos tutvuti Eesti kultuuriga läbi aktiivsete mängude ning lõbusate töötubade. Tegime juttu Liisa Kalamäega, kes oli üks väljasõidu korraldajatest.
“Tahtsime Ukrainast pärit noortele tutvustada edasiõppimise võimalusi ja rääkida neile lähemalt Eesti kultuurist ning aidata neid eesti keele praktiseerimisel igapäevategevustes,” rääkis Liisa lisades, et Viljandi on just selline linn, millel on Tartuga suur seos ülikooli kaudu ja on kõige lähemal olev kultuurilinn.
Lisaks oli Kultuuriakadeemia varasemalt pakkunud huvitavaid töötube, mis aitaks õpilastel paremini Eestis olevaid võimalusi tundma õppida ning mainimata ei saa jätta folk muusikat. “Muusika ju kõige lõbusam viis, kuidas oma riiki ja kultuuri kellelegi tutvustada,” ütles ta.
Mõte sai alguse koolitunnist, kus õpilased pidid koostama paketi turistidele. Kuna algne plaan ei läinud käiku, siis mõne aja pärast tekkis võimalus teha projekt hoopis ukrainlaste jaoks, kasutades ära juba eelnevalt tehtud taustatööd vaatamisväärsuste ja võimaluste kohta.
Päeva alustati kell 8 hommikul, kui suund võeti Viljandi poole. “Teel Viljandisse rääkisime Ukraina õpilastele, mida on Tartu ja Viljandi maanteel huvitavat. Näiteks tõime välja Emajõe tähtsuse, Võrtsjärve, Puhja, turba ning Viljandi eripära. Tegime ka väikese mängu just saadud teadmiste peale. Kell 9:00 jõudsime Viljandi ääres asuvale vaateplatvormile, kus noored said end sirutada ja teha väikese snäkipausi,” rääkis Liisa.
Viljandi Kultuuriakadeemia lõbusad töötoad
Viljandi kultuuriakadeemias ootasid õpilasi lõbusad töötoad kultuuriakadeemia tudengitega. Tudengid tutvustasid kooli ja tutvuti Vilma majaga, kus asuvad puidutöökoda, butafooria töökojad ning ka Viljandi loomemajanduskeskusega, kus tudengid viivad läbi praktikaid. Kuulasime ka tudengite kogemuslugusid ja muljeid koolist. Tuuri lõppedes olid tudengid valmistanud ette väikese kontserdi muusikamajas.
Pärast seda liiguti edasi töötubadesse, kus said noored proovida oma häält tundma õppida läbi erinevate hääleharjutuste. Noored suhtlesid tähtede abil ja kõik sõnumid said edasi antud ja keelebarjääri ei tunnetatud. Vabas õhus toimunud “Loovmängu” töötuba pani proovile usalduse üksteise vahel, sest pooltel seoti silmad kinni ja niimoodi liiguti paarides ringi. “Valgustöötoas”, mis oli ühtlasi ka viimane, näidati, milline on valguse mõju inimesele ja kuidas seda argipäevas, kontsertidel või teles ära kasutatakse. Kuid eelnimetatud kolm töötuba polnud ainukesed, sest hiljem lisandusid ka köietöö ja kitarri töötoad. Liisa Kalamägi lisas, et kõigil soovijatel oli võimalus laskuda kultuuriakadeemia peamaja fuajee kolmandalt korruselt alla rakmete abil, mida ka paljud kasutasid.
Giidituur Viljandi linnas
Tuuri ajal anti ülevaade Viljandi võimalustest ja eripärast. “Näiteks vaatasime lossimägesid, rippsilda, Pärimusmuusika aita, Kondase keskust koos Viljandi maasikatega, Ugala teatrit, lauluväljakut ja palju muud ning jõudu sai proovida kiikinguga, kus eesmärgiks oli kiikuda üle võlli,” muljetas Liisa.
Pärast silmiavavat giidituuri linnavahel, liiguti Võrtsjärve Kiviranna puhkekeskusesse, kus veedeti mõnusalt koos aega ja grilliti. “Kui kõhud täis, tegime päevale mõnusa lõpu tehes paar suhtlusmängu, mille kaudu saime üksteisega lähemalt tuttavaks. Moodustasime ringi, kus õpilased pidid muusika peatudes vastama küsimustele, mis puudutasid teadmisi koolist või tervest päevast,” rääkis Liisa.
Uurides Liisalt, mida arvasid Ukraina õpilased väljasõidust, oli tema sõnul tagasiside väga positiivne. “Mainiti, et nad ei oodanud sellest väljasõidust kuigi palju, kuid kogetu ületas ootused. Eriti meeldisid neile Kultuuriakadeemia töötoad, ainuke miinus oli nende juures see, et need said liiga kiiresti läbi. Noored jagasid ka edasiõppimise mõtteid ning neid oli seinast seina. “Oli neid, kes soovivad liikuda Ida-Virumaale just keele tõttu või hoopis Tallinna, osad mõtlevad jätkata oma kooliteed Tartu VOCOs ning leidub ka noori, kes sooviksid sõja lõppemisel pöörduda tagasi kodumaale Ukrainasse,” rääkis Liisa.
“Kogemustepagas suurenes üüratult. Peab mõtlema nagu Jaan Tatikas, kogu aeg tuleb välja mõelda midagi uut ja loomingulist, et kõigil oleks tore ja mõnus olla ehk meelelahutuse loomise kogemus ka olemas. Õppisime, et Viljandi on lahe väike Eesti linnake, kuhu läheksime meelsasti uuele reisile,” oli Liisa Kalamägi rahul väljasõidu õnnestumise üle.