Gümnaasiumiharidus 2.0. Ajastu ja ühiskonna muudatused on muutnud kutsehariduse atraktiivseks valikuks

Hiljuti ilmunud Tartu Postimehe artikkel tõi esile olukorra, mis puudutab iga üheksandikku ja tema peret: Tartus ja selle lähiümbruses on rohkem noori, kui on gümnaasiumikohti. Suur küsimus on nüüd selles, kas neid kohti peabki üldse rohkem olema? Viimastel aastatel on keskmiselt umbes 1200 gümnaasiumi kohale 1900 kandideerijat. Ajalooliselt on kõigile olnud tähtis, et meie lapsed õpiksid gümnaasiumis, aga kui peale gümnaasiumit ei õpi edasi 40% noortest, siis kas see peab ikka nii olema? Väga suur hulk noori inimesi jääb ilma oskusteta ja töömaailmas kehvemasse positsiooni. Seetõttu on täiesti mõistlik alternatiiv õppida rakenduslike keskhariduse erialadel, kus saad kaks ühes: oskused ja gümnaasiumihariduse. Otsustad peale lõpetamist, kas lähed tööle või kõrgkooli edasi õppima.

Ettevõtjad on sageli toonitanud, et nad ootavad tööle kõrgharidust eeldavale ametikohale spetsialiste, kes on enne ülikooli omandanud praktilised oskused oma erialal. Miks mitte seda võimalust rohkem kasutada? Rakendusliku keskhariduse erialad pakuvad täpselt seda – oskusi, mis on tööturul hindamatud, ja see on igati mõistlik valik nii inimese kui ka ühiskonna seisukohalt. Meie Eesti vajab praktiliste oskustega inimesi, kes suudavad luua väärtust. Seetõttu oleme VOCOs järkjärgult suurendanud põhikooli lõpetajate vastuvõttu ning sel sügisel ootame juba üle 700 noore inimese esimesele kursusele rakendusliku keskhariduse erialadel. Kui akadeemilised võimalused ei võimalda keskharidust omandada, pakume võimalust õppida kutset. Sellisel juhul saavad kõik noored leida tee, kuidas end meie ühiskonnas teostada.

Noorele uued võimalused

Kui ees seisab põhikooli lõpetamine ja soov jätkata haridusteed, aga riiklik süsteem ütleb „kohtade arv on täis“, siis tekib paratamatult küsimus “mis saab edasi”? Siin peitubki meie ühiskonna jaoks oluline murdepunkt. Kas me suudame pakkuda noorele usaldusväärseid, väärtuslikke alternatiive, või jätame ta tunnetusega, et „ei saanud sisse“ = „ei saanud hakkama“?

Kutseharidus ei ole plaan B. Meie juures avaneb hoopis laiem maailm. Tartu Rakenduslik Kolledž ehk VOCO ei ole pelgalt alternatiiv gümnaasiumile. Meie juures on võimalik õppida uues nelja-aastases õppevormis, kus noor saab lisaks keskharidusele ka praktilise oskuse, elulise kogemuse ja võimaluse sooritada riigieksamid – ehk jätta alles kõik valikud tulevikuks.

VOCO pakub laia valikut erialasid, mille seas on nii spetsiifilisi valdkondi kui ka üldisemaid õppekavu, pakkudes võimalusi igasugusteks karjäärivalikuteks. Meil saab õppida IT-d, mehhatroonikat, toidutehnoloogiat, roheoskuseid, ärikorraldust ja palju muud. Meie 80+ eriala on jaotatud seitsmesse teemakooli, mis arendavad kutseoskusi, mida tänapäeva tööturg Eestis, Euroopa ja kogu maailm vajab.

Plaan kiirendiks “päris elu” jaoks

Noor inimene ei vaja ainult kohta koolipingis. Ta vajab võimalust kasvada, katsetada, õppida läbi kogemuse ja teha oma valik teadlikult, mitte surve all. VOCO uus nelja-aastane õppevorm annab sellele piisavalt aega. Meie õppijad ei pea valima „nüüd ja kohe“ elu lõpuni kestvat rada – nad saavad õppida õppima, kogeda elu, luua võrgustikke ja kujundada oma teekonda. Meil on karjäärinõustajad, vaimse tervise tugi, rahvusvahelised praktikad ja õpetajad, kellel on tihe koostöö tööandjatega.

Valikud ei lõpe ühe ukse sulgumisega

Noort ei tohi määratleda valik, mida ta ei saanud teha. Me peame näitama, et tal on alati valik. Kui üks uks sulgub, siin kohal näiteks gümnaasiumi uks, siis ei tohi me jätta muljet, et midagi on läbi. Meie haridusjuhid, poliitikakujundajad ja lapsevanemad saame mõjutada, milliseid väärtussõnumeid me noortele anname.

VOCOs anname selge sõnumi: “Sa oled väärtuslik. Su tee on tähendusrikas. Ja meie aitame sul selle tee üles leida.”