1. juulil algab jätkuvastuvõtt põhikooli lõpetajatele ja ettevalmistavasse õppesse
1. Mis on jätkuvastuvõtt ja kellele see mõeldud on?
Jätkuvastuvõtt tähendab, et koolid võtavad avaldusi vastu neile õppekohtadele, mis on pärast põhivastuvõttu vabad või vabanevad suve jooksul. See puudutab nii gümnaasiume kui ka kutseõppeasutusi.
2. Millal jätkuvastuvõtt toimub?
Avaldusi saab vabadele õppekohtadele esitada alates 1. juulist. Koolid alustavad jätkuvastuvõtuga hiljemalt 15. juulil, kuid ajakava võib kooliti erineda, nii võib mõnes koolis alata avalduste vastuvõtt juba 1.juulist, kuid teises koolis saab jätkuvastuvõtt alguse näiteks 10.juulist. Kuigi avaldusi võetakse jätkuvastuvõtus vastu juba juuli alguses, võivad avalduste menetlemine ja vestlused toimuda ka augustis koolide puhkuste tõttu. Seetõttu tasub tähelepanelikult jälgida konkreetse kooli veebilehte, sest seal avaldatakse kõige täpsem info vabade kohtade, tähtaegade ja edasiste sammude kohta.
3. Kust leiab infot vabade õppekohtade kohta?
Kõige olulisemaks infoallikaks on koolide kodulehed. Pärast põhivastuvõttu avalikustavad koolid oma veebilehtedel info vabade õppekohtade ja jätkuvastuvõtu tingimuste kohta.
Haridus- ja Teadusministeerium koondab koolide vabade õppekohtade info 8. juuli seisuga oma veebilehele „Põhikooli lõpetamine ja vastuvõtt“, kuid jätkuvastuvõtu tingimuste ja ajakavaga tuleb tutvuda kooli enda kodulehel.
4. Mida teha, kui noor sai juba ühe koolikoha, aga soovib kandideerida mujale?
Kui noor on juba ühe õppimiskoha vastu võtnud, võib ta siiski jätkuvastuvõtus kandideerida. Kui jätkuvastuvõtus õnnestub saada pakkumise koolist, mis sobib talle paremini, on võimalik valikut muuta. Kooli valiku muutmisel on väga oluline teavitada esimest kooli õppekohast loobumisest. Nii saab vabanenud kohta pakkuda järgmisele soovijale. Selge ja õigeaegne suhtlus aitab kaasa sellele, et võimalikult paljud noored leiaksid suve jooksul endale sobiva õppekoha.
5. Kas jätkuvastuvõtus võib kandideerida mitmesse kooli?
Jah. Kui noor ei ole veel kindel, milline õpitee talle kõige paremini sobib, tasub uurida mitut võimalust ja soovi korral kandideerida mitmesse kooli.
6. Mida tähendab õppimiskohustus põhikooli lõpetaja jaoks?
Alates 2025/2026. õppeaastast rakendub õppimiskohustus. See tähendab, et 2026. aasta kevadel või hiljem põhikooli lõpetanud noor peab jätkama õppimist kesk- või kutsehariduse tasemel. Seetõttu on oluline, et iga põhikooli lõpetaja leiaks endale sobiva õpitee. Kui esialgne valik ei õnnestunud, tuleb kasutada jätkuvastuvõtu võimalusi, küsida nõu koolist, kohalikust omavalitsusest või karjäärispetsialistilt ning vajadusel uurida ka ettevalmistava õppe võimalusi.
7. Mis on ettevalmistav õpe ja kellele see sobib?
Ettevalmistav õpe on täiendav võimalus noortele, kes ei ole pärast põhikooli lõpetamist põhi- ja jätkuvastuvõtus leidnud sobivat edasiõppimise võimalust või vajavad õpingute jätkamiseks lisatuge. Ettevalmistava õppe eesmärk on arendada vastavalt noore vajadustele õpingute jätkamiseks vajalikke oskusi ja pädevusi. Õppe käigus pakutakse nõustamist edasise õpitee ja karjäärivalikute tegemiseks, et jätkata õpinguid akadeemilises keskhariduses või kutseõppes.
8. Mis on kõige olulisem nõuanne põhikooli lõpetajale ja lapsevanemale?
Kõige tähtsam on tegutseda aegsasti ja mitte jätta otsust viimasele hetkele. Kui noorel ei ole veel õppimiskohta, tuleb vaadata koolide kodulehti, küsida vajadusel nõu ning esitada avaldus sobivasse kooli. Jätkuvastuvõtus võib koolikohti vabaneda suve jooksul ning õppimisvõimalusi jagub erinevate huvide ja eesmärkidega noortele.
Põhikooli lõpp ei ole finiš, vaid järgmise etapi algus. Oluline on leida õpitee, kus noorel on motivatsioon õppida, oma huvialadega tegeleda ning oskusi ja pädevusi arendada.