Läksin kutsekooli, sest teadsin, mida tahan
Kutseharidus ei ole enam ammu koht, kuhu lähevad need, kes gümnaasiumisse sisse ei saanud. Vähemalt mitte nende VOCO ja EWERSi noorte jaoks, kes tänavusel Haridusrefil oma kogemusi jagasid. Nende jutust joonistus välja hoopis teine pilt: kutsekool võib olla teadlik ja sihipärane valik, mis annab noorele nii ameti, töökogemuse kui ka võimaluse hiljem ülikooli minna. Vestluspaneeli juhtis noor robootikaspets Pärtel Kukk.
„Ma nägin kutseharidust kui kiirteed enda tegeliku tulevikuni,“ ütles Kalle Riit, kes lõpetas VOCO ja töötab nüüd Pipedrive’is. Tema jaoks tähendanuks gümnaasium kolm aastat üldharidust ning seejärel alles eriala õppimist. Kutsekoolis sai ta aga neli aastat oma valdkonnas õppida, praktiseerida ja tööl käia. „Nüüd saan palju julgemana edasi minna, sest mul on juba kogemus olemas,“ rägib ta.
Sama mõte kõlas ka mehhatroonikat õppiva Heiki Neruti jutust. Tal oli võimalus gümnaasiumisse minna, kuid ta valis VOCO. Mehhatroonika sidus tema jaoks robootika ja tehnika ning andis võimaluse õppida midagi, mille vastu tal päriselt huvi oli. „See on hea kiire viis jõuda selleni, mida sa reaalselt teha soovid.“
Koka eriala lõpetanud Markus Kallas jõudis kutsekooli veelgi praktilisemalt. Enne põhikooli lõpetamist töötas ta juba köögis ning sai aru, et kokkamine meeldib talle. „Mõtlesin, et niikuinii midagi paremat teha ei ole,“ meenutas ta. Täna töötab ta Tartu kesklinnas kokana.
Mõne noore jaoks ei tulnud otsus aga nii kiiresti. Ester Allaberg lõpetas kõigepealt gümnaasiumi, sest polnud kindel, mida täpselt õppida tahab. Ta teadis ainult, et tahab midagi praktilist ja huvitavat. Nüüd on ta lõpetanud maalri eriala ja läheb edasi plaatimist õppima.
Siit näemegi, et kutsekool ei pea olema esimene ja ainus hariduse valik. Kutsekooli jõutakse ka pärast gümnaasiumi, kui selgub, milline töö või eriala tegelikult huvi pakub.
Kutseharidus ei ole teine valik
Noored lükkavad üsna üksmeelselt ümber arusaama, et kutsekool on gümnaasiumi järel teine valik või koht neile, kes mujale ei pääsenud.
„See ei ole teisejärguline. Pigem on see parem valik kui gümnaasium, sest kutsekool avab väga palju võimalusi,“ kinnitas Ester.
Ka Heiki rõhutas, et kutseharidus ei sulge uksi. Vastupidi. „Kui gümnaasiumi kohta öeldakse, et teeb kõik uksed lahti, siis tegelikult teeb ka kutseharidus uksed lahti.“
VOCO õpilase näide kinnitab seda hästi. Ta saavutas TalTechi võistlusel teise koha ning sai selle kaudu lihtsustatud võimaluse ülikooli sisse pääseda. Teine noor plaanib pärast kutsekooli minna ülikooli, kuid tõenäoliselt hoopis teist, lähedalt seotud eriala õppima. Kuuest paneelis osalenud õpilasest pooled kaaluvad ülikooli minekut.
Kutsekooli väärtus seisneb noorte sõnul aga selles, et siin saab enne otsustamist päriselt proovida. Kui selgub, et valitud eriala pole õige, ei tähenda see läbikukkumist. „Sa saidki seal kohapeal olla ja aru saada, et see eriala sulle ei meeldi. See on samm edasi sellele, kuhu sa tegelikult tahad jõuda,“ leidis Kalle Riit.
Kõige suurem takistus on hoiak
Kutsehariduse probleem on noorte hinnangul mitte niivõrd koolides, vaid ühiskonna suhtumises. „Kutseharidus on noorte seas imelik tabuteema,“ ütles Ester. Mõnele tema gümnaasiumis õppinud sõbrale tundub endiselt, et kutsekooli minek tähendab tulevikuvõimalustest loobumist.
Noorte arvates on selle hoiaku kujundamisel suur roll vanematel. Kui peres on kõrgharidus tavapärane ja vanemad peavad kutsekooli minekut justkui sammuks allapoole, võib noor valida gümnaasiumi isegi siis, kui tema tegelik huvi on mõne praktilise ameti vastu.
„Vanemad peaksid oma lastele rohkem kutseharidusest rääkima ja toetama neid tegema seda õiget otsust,“ ütles Ester.
Samuti tuleks rohkem näidata kutsekoolide tegelikke õpilasi ja vilistlasi, kes tahavad seal õppida, lähevad pärast tööle ja saavad oma eluga hästi hakkama.
Noortel on selleks ka lihtne ettepanek poliitikutele: rääkige ise oma kogemusest. „Tahaks näha ühte poliitikut, kes on käinud kutsehariduskeskuses ja räägiks avalikult, mida ta sealt sai,“ ütles Ester. Näide inimesest, kes õppis kutsekoolis ja on jõudnud hiljem edukalt korralikule ametikohale, aitaks tema hinnangul murda eelarvamusi palju tõhusamalt kui järjekordne kampaania.
VOCO ja EWERSi õpilaste sõnum Haridustrefil oli lihtne: kutseharidus on teistsugune valik – ja paljude noorte jaoks just õige valik.
Autor: Heikki Sal-Saller Haridustrefi kutsehariduse osa korraldaja
FOTOD: Jassu Hertsmann