Inseneeria ei mahu ainult klassiruumi

Mõnest asjast saab tunnis väga hästi aru. Mõnest teisest alles siis, kui seisad päris elektrijaamas, vaatad robotkeevitust töötavas tehases või proovid ise ehitada torni, mis esimese „maavärina“ peale pikali ei kuku.

Just selliseid kogemusi on VOCO inseneeriaõppijatele sel sügisel pakkunud Inseneriakadeemia programm. Õppereisid Auvere elektrijaama ja SAMI tehasesse, osalemine elektrivaldkonna noortefestivalil Positron ning õppepäev Rakett69 Teadusstuudios viisid õppimise koolimajast välja sinna, kus tehnoloogia päriselt töötab.

Inseneriakadeemia on riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude ühine algatus, mille eesmärk on muuta inseneeriaõpe tugevamaks, siduda see tihedamalt tööturu vajadustega ning tuua tehnilised erialad noortele lähemale. VOCO on üks programmi kutsehariduse partneritest.

Auveres muutub elekter päriselt suureks

Elektrit on lihtne võtta iseenesestmõistetavana, vajutad lülitit ja tuli põleb. Auvere elektrijaamas saab aga üsna kiiresti selgeks, kui suur süsteem selle ühe klõpsu taga tegelikult töötab. Õppereis andis võimaluse näha energiavaldkonda mõõtkavas, mida koolilaborisse kuidagi ei mahuta. Elektritootmine, automaatika, juhtimine, töökindlus ja ohutus ei ole seal enam skeem paberil, vaid osa reaalselt toimivast taristust.

Auvere on ka hea näide sellest, kui kiiresti energeetikavaldkond muutub. Elektrijaamas kasutatakse erinevaid kütuseid ning Auvere tööstuskompleksi on lisandunud ka suur energiasalvesti, mis aitab elektrisüsteemi tasakaalustada.

Õppija jaoks tähendab selline päev võimalust panna koolis õpitu suuremasse pilti: kus neid teadmisi päriselt kasutatakse, milliste süsteemidega tulevikus töötada võib ja kui palju erinevaid spetsialiste ühe toimiva energiasüsteemi taga tegelikult on.

SAMI tehases näeb, milline on tänapäevane tööstus

SAMI tehases avanes teine inseneeriamaailm – kaasaegne masinaehitus, automatiseeritud tootmine ja robotkeevitus. Tänapäevane tehas ei tähenda enam ammu ainult inimest masina kõrval. SAMI tootmises kasutatakse CNC-töötlust, robotkeevitust ja automatiseeritud tootmislahendusi. Samal ajal ei kao inimene tehnoloogia kõrvalt kuhugi: uued robotid ja seadmed vajavad spetsialiste, kes neid seadistavad, juhivad, kontrollivad ja probleemide korral lahendusi leiavad.

Just seda on õppijal oluline oma silmaga näha. Automatiseerimine ei tähenda, et tehnilisi inimesi oleks vähem vaja. Pigem muutuvad oskused, mida neilt oodatakse. Kui koolis õpitakse joonise lugemist, mehhatroonikat, elektrit või tootmistehnoloogiat eraldi teemadena, siis tehases näeb, kuidas need kõik ühes protsessis kokku saavad.

Positronil mahub terve elektrivaldkond ühe katuse alla

Positronil oli pilt veel laiem. Elektrivaldkonna noortefestival toob kokku ettevõtted, koolid, spetsialistid, tehnoloogia ja karjäärivõimalused. Tänavuses programmis sai näha ja proovida kõike alates elektrivõrkude ehitamisest ja kaablirikete otsimisest kuni energiasalvestuse, taastuvenergia ja uute tehnoloogiateni.

Sellise päeva väärtus ei ole ainult selles, et õppija näeb uut tehnikat. Sama oluline on võimalus rääkida päris valdkonna inimestega. Mis tööd nad teevad? Milliseid oskusi ettevõtted praegu vajavad? Kuhu tehnoloogia liigub? Milline võiks olla järgmine samm pärast kooli?

Mõnikord aitab üks selline vestlus erialavalikut või tulevikuplaani palju rohkem paika saada kui kümme ametikirjeldust internetis.

Rakett69-s ei piisanud õigest vastusest

Rakett69 Teadusstuudios oli olukord vastupidine: valmis süsteemide vaatamise asemel tuli lahendused ise välja mõelda. Ehitustehnoloogia ning elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia esimese kursuse õppijad ehitasid maavärinakindlaid torne, pallisorteerimismasinaid ja elektrigeneraatoreid. Nagu päris inseneerias ikka, ei pruugi kõik esimese korraga töötada. Siis tuleb vaadata, mis läks valesti, midagi muuta ja uuesti proovida. Lisaks tehnilistele teadmistele lähevad mängu loovus, kiirus, suhtlemine ja oskus meeskonnana ühe lahenduseni jõuda.

Inseneriakadeemia üks olulisi mõtteid ongi tehnilisi teadmisi ei õpita ainult teadmiseks, vaid selleks, et osata neid kasutada. Programmi eesmärk on, et lõpetajate oskused vastaksid paremini tööandjate ootustele ning rohkem noori näeks inseneerias enda jaoks päris õppimis- ja karjäärivõimalust.

Päris keskkond annab õpitule tähenduse

Auvere, SAMI, Positron ja Rakett69 on pealtnäha neli väga erinevat kohta. Ühes toodetakse elektrit. Teises masinaid. Kolmandas on korraga koos terve valdkond ja neljandas tuleb lahendus ise lauale ehitada. Õppija jaoks ühendab neid aga see, et koolis õpitu saab konteksti. Sa näed, milleks teadmisi vaja on. Näed, millised tööd nende oskustega kaasas käivad. Kohtud inimestega, kes neid töid iga päev teevad. Ja vahel avastad ka midagi, mille peale klassiruumis poleks tulnudki.

Rakendusliku hariduse jaoks on see oluline osa õppimisest. Päris tööelu ei peaks algama alles pärast lõpetamist, mida rohkem saab õppija sellega kokku puutuda juba kooli ajal, seda teadlikumalt saab ta kujundada oma oskusi ja järgmisi valikuid.

Auvere õppereis, SAMI tehase külastus, osalemine Positronil ja Rakett69 Teadusstuudio õppepäev toimusid programmi „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ raames. Tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit. Programmi tegevused kutse-, üld- ja huvihariduses kestavad aastani 2029.