Aasta õpirändur Liina Virumäe: välispraktika on igas mõttes rikastav kogemus.

Äsja SA Archimedese poolt Aasta õpirändur 2020 tiitliga pärjatud Tartu Kutsehariduskeskuse puiduosakonna vilistlane Liina Virumäe pole naine, kes unistuste teostumist käed rüpes istudes ootaks. Ta võtab hoopis kätte ja teeb ära. Just nii kindlameelselt lähenes ta ka oma ammusele puidutööga sina-peale saamise soovile.

Liina on elukestva õppe musternäide, kelle puhul peab paika, et teadmisi ja oskusi pole kunagi liiga palju. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas spetsialiseerumisega turundusele ning lõpetanud magistriõpingud cum laude ettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise erialal. Julge pealehakkajana võttis noor naine Tartu Kutsehariduskeskuses korraga ette koguni kaks eriala: tisleriõpingute kõrvale mahtus CNC puidupingioperaator ning hetkel on lõpusirgele jõudmas juba järgmine, pehme mööbli restaureerimise kursus. Õppimisele lisaks on Liina ettevõtja, kes annab iseendale tööd ja leiba ettevõttes Saemeister OÜ.

Loomult on Liina teadmishimuline, võttes igast võimalusest midagi õppida alati maksimumi. Nii näiteks tegi ta praktikal olles endale YouTube`i vahendusel iseseisvalt selgeks 2 uut tööprogrammi CNC pingil töötamiseks. Liina ei jää ootama, millal teda õpetatakse, vaid haarab ohjad ja lihtsalt õpib. „Ma ei taha piirduda üksnes hädavajaliku selgeks tegemisega, vaid protsessidest lõpuni aru saada,“ selgitab ta. Kaht erialagi õppis Liina paralleelselt selleks, et mõista, kuidas puidule mitmel moel läheneda ning näha, kuidas erinevad töökäigud lõpptulemust mõjutavad.

Õpirändel on Liina kutseõpingute ajal jõudnud käia koguni kahel korral: esimene välispraktika viis ta  2019. aastal ammusesse unistuste sihtkohta Islandile, teine tänavu kevadel Sloveeniasse. Mõlemad õpiränded pakkusid talle erialaste oskuste täiendamise kõrval aga ka parajal määral närvikõdi. „Kuidagi on nii läinud, et oskan alati ootamatutesse seiklustesse sattuda,“ naerab Liina tagantjärele. „Kui Islandi õpirände ajal õnnestus mul ootamatult peavarjuta jääda, siis Sloveenias pääsesin napilt koroonalõksu jäämisest.“ Tõsi, Liina kevadine õpiränne langes koroonakriisi ja eriolukorra välja kuulutamise aega ning tal oli delegatsiooni tagasi Eestisse toimetamisel märkimisväärne roll. Olukorras, kus info muutus tundidega, piirid olid sulgumas, õpiränne tuli katkestada ja keegi ei teadnud täpselt, kas, millal ja kuidas kojusõit teoks saab,  võttis Liina 6-liikmelise delegatsiooni juhtimise vapralt enda õlule. Olles ühtaegu kontaktisikuks Sloveenia kooli, sealse töökoha, kaasas olevate õpetajate-õpilaste ja koolipoolse koordinaatori vahel, aitas Liina organiseerida transfeeri Sloveeniast Austriasse Grazi esimest võimalikku kojulendu ootama, tegeles majutuse leidmisega Austrias ning hoidis kooli olukorraga pidevalt kursis. Koju jõudmine enne piiri sulgemist oli sõna otseses mõttes tundide küsimus: piirid sulgusid vaid kaks tundi pärast maandumist koduses Tallinnas. Kogenud reisisellina, kes on sattunud Veneetsia rongijaamas tulistamise tunnistajaks, olnud Kuubal politseijaoskonnas kinnipeetavana ning paar päeva Islandi välispraktikal kodutu, suutis Liina säilitada külma pead ning tänu tema panusele jõudsid kõik õpirändurid tervetena tagasi koju.

Olgugi, et mõlemad õpiränded pakkusid Liinale erialaste teadmiste kõrval ka ekstreemsusi, ei jäänud õpiväljundid saavutamata. Islandi õpirände puhul on Liina välja toonud unikaalset puidu väärindamise kogemust, mida tal Eestist kunagi saada ei õnnestunuks: „Maal, kus puitu praktiliselt ei olegi, kogesin puidujääkide ülimalt läbimõeldud kasutust. Mitte midagi ei rännanud kergekäeliselt prügikasti, vaid pisimadki jäägid leidsid kasutust. Metsariigist tulijale nagu mina oli see täiesti unikaalne kogemus,“ tõdeb ta.  Ja kuigi Sloveenia õpiränne jäi talle vaid napi nädala pikkuseks, oli tagasiside Liina osas sealsest praktikaettevõttest nii tugev, et Liina praktika loeti täies mahus arvestatuks. Veelgi enam – nädalase Sloveenias viibimise jooksul ja eeskujuliku praktika sooritamise kõrval jõudis Liina panna end proovile ka ajakirjaniku rollis – tema sulest jõudis kohalikku lehte Eesti kutseharidusele pilku heitev artikkel.

Liina on kindel: kutseharidus tähendab võimalusi ja on uks maailma kõigile neile, kes selleks ise valmis on. „Ma väga hindan võimalust hea hariduse kõrval välismaal õppida, töökogemust saada ja läbi uutesse olukordadesse sattumise iseenda piire või piiritust avastada,“ leiab ta. „See on igas mõttes rikastav.“