Ingra Küngas: büroojuht tüürib kontorielu nagu kapten laeva
Kui Ingra Küngas üheksa aastat tagasi Kutsehariduskeskuse sekretäritöö eriala lõpetas ja aasta hiljem IT- ja ärilahenduste ettevõttesse Nortal büroojuhiks valiti, selgus peagi, et töö erineb märgatavalt sellest, mida ta oli ette kujutanud. Õnneks osutus amet oodatust väga palju huvitavamaks ning uusi võimalusi pakkuvaks.
Teekond sekretäritöö juurde
„Olen oma esimese eriala saanud ülikoolist: õppisin seal kirjandust ja teatriteadust. Aga kui olin lõpetanud, siis mõistsin, et akadeemilise haridusega palju variante ei ole,“ meenutab Ingra. Lühikest aega kirjandusmuuseumis töötamist oli andnud kindla teadmise, et muuseumitöö ei käi natuuriga kokku ning teadustöö ei tundunud samuti ahvatlev. Nii sündiski otsus jätkata õpinguid kutsekoolis.
„Mulle väga meeldib õppida ja kuna mul pole ka ühtki erakordselt tugevat külge, vaid pigem saan kõigega suhteliselt kenasti hakkama, siis otsisin midagi, mis oleks mitmekülgne, kus oleks võimalik areneda ja tööturul läbi lüüa,“ rääkis Ingra. Sekretäritöö eriala tõotas seda kõike pakkuda. Pealegi tundus sekretäri positsioon väga huvitav, sest kogu info jookseb läbi sekretäri. „Kui tahad ennast äripoolega kurssi viia, on sekretäri koht see, kust alustada,“ on ta kindel.
Kutsekooli kasuks räägib pakutava hariduse praktilisus. „Võrreldes ülikooliga on need kaks täiesti erinevat asja. Ma arvan, et kutseharidus on isegi mõistlikum, sest saad midagi väga käegakatsutavat ning palju kindlam tunne on töökohale kandideerida, sest sa päriselt tead ja oskad midagi. Sul on arusaam, kuidas asjad käivad päriselt, mitte ainult teoreetiliselt. Ma olin kooli ajal ERMis ja keskkonnaametis praktikal ja see kogemus, mis ka praktikakohast saad, annab meeletult hea ettevalmistuse.“
Erialane töökoht Nortalis
„Eks ma koolist tulles arvasin, et hakkan vormistama dokumente. Jah, seda tuleb ka ette, kuid suurim erinevus tollase ettekujutuse ja tegelikkuse vahel on, et eraettevõttes on palju vähem bürokraatiat, kuid see-eest on vaja hästi palju iseseisvalt otsustada ja lahendusi leida. Büroojuhina meeldis mulle mõelda, et Nortali kontor on minu laev ja mina olen selle laeva kapten. Oluline on proaktiivsus: kui tahad, võid alati anda natuke rohkem – ja see annabki tööle väärtuse,“ räägib Ingra büroojuhi ametist.
Muuhulgas oli büroojuhi ülesandeks ka ürituste korraldamine Nortali meeskonnale. „Näiteks peo organiseerimine, õhtusöögi ja kõikide asjadega 120-le inimesele oli töö huvitavam osa. Mulle meeldib asju ajada, suhelda ja organiseerida,“ kinnitab ta.
Praeguseks on Ingrast saanud Nortali dokumendihalduse spetsialist, kes ehitab üksinda üles dokumendihaldust rahvusvahelise ettevõtte erinevates harudes. „Peale Eesti on meil üksused näiteks Omaanis, Serbias, USAs, Botswanas, Soomes, Leedus ja Saksas. Ma juurutan protsesse, teen ärianalüüsi, testin arendusi, koolitan ja olen kasutajatugi. Need riigid on nii erinevad, nii et mul tuleb näiteks Omaani kasutajatele teha arusaadavaks, miks on vaja skannida dokumente ja miks pole piisav, kui need on kontoris toimikus,“ selgitab ta.
Muidugi on tegu suure väljakutsega, möönab Ingra. „Ühel hetkel jõudsin büroojuhina sellesse momenti, kus tundsin, et vaja on uut käiku. Siis mu tolleaegne ülemus pakkus, et võtaksin üle dokumendihalduse, mida oli vist juba viis korda alustatud,“ naerab Ingra. Koolist saadud baasi peale hakkas ta süsteemi rajama, ise õppides ja lahendusi otsides. „Jah, ilma praktiliste töödeta, mida õpetaja Sõmer lasi koolis teha, oleks mu elu olnud märgatavalt keerulisem. Kõiki neid liigitusskeeme ja pähe tuubitud õigusakte ei saanud päris aluseks võtta, aga kui pead päriselt seda tööd tegema hakkama, on vähemalt mingisugune arusaam olemas.“ Lisaks on Nortalis olulisel kohal sisekoolitused, mille raames teadmisi vahetatakse. „Palju kasu on sellest, kui osaled näiteks analüütikutele mõeldud üritustel, et aru saada, kuidas seda tööd üldse tegelikult tehakse,“ lisab ta.
Alati on midagi, mida juurde õppida
Tänapäeval tuleb valmis olla pidevaks õppimiseks ja enesetäiendamiseks ja võibolla ka kannapööreteks. Ingra ei välista, et ta kunagi veel kooli jõuab või kursustele tõttab. „Vahel olen mõelnud, et tahaks peaga töötamise asemel teha midagi oma kätega. Olen hobi korras tegelenud puutööga ja kui eelmisel suvel sai ostetud maamaja, siis avastasin enda jaoks lilled,“ valib Ingra mõttes juba täienduskoolituste suunda.
Aga kui rääkida haridusteest üldiselt, siis usub ta, et õppida tuleb seda, mis meeldib. „Mina arvan, et vähemalt alustada tuleks sellest, mis päriselt huvitab, sest siis on potentsiaal saada oma valdkonnas tegijaks ning ühendada töö ja hobi,“ annab ta nõu noortele, kes võibolla just nüüd mõtlevad ja kaaluvad erinevate võimaluste ja koolide vahel.
Lisaks teab Ingra, et IT-valdkond on jätkuvalt kasvav ja arenev. „Selle viimase aasta jooksul näen, kui kiiresti IT edasi areneb ja millise tohutu tõuke on see saanud koroona-aastal. Kõige lihtsam näide on e-poed ja paki saatmise majandus, aga see on kõik tegelikult IT,“ lisab ta.