Kutseõppe lõpetamine, rakendumine ja edasiõppimine: kuidas läheb VOCO õppijatel?

VOCO lõpetamise edukuse määr on 2024. aasta andmetel 61%, mis on võrreldav Eesti keskmisega kutsehariduses. Lõpetamise määra mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas õppija valmisolek iseseisvaks õppeks, tööle asumine õpingute ajal, isiklikud põhjused ning mõnikord ka erialavaliku sobivus. Kutseõppes on üsna levinud, et õppija katkestab, kui leiab sobiva töökoha enne kooli lõppu – see ei tähenda alati ebaõnnestumist, vaid mõnel juhul varasemat siirdumist tööturule. Mis puudutab rakendumist pärast lõpetamist, siis VOCO lõpetajad on tööturul hinnatud – kooli enda kogemus ja partnerite tagasiside kinnitavad, et suur osa lõpetajatest leiab töö oma erialal. Konkreetseid protsendilisi andmeid töötamise või erialase rakendumise kohta ei olnud esitluses välja toodud, kuid üldine trend on positiivne. Täiendavat infot annab lähiajal valmiv OSKA tööjõuvajaduse analüüs, mille põhjal planeeritakse ka tulevasi vastuvõtte.

Ka edasiõppimine pärast VOCO lõpetamist on täiesti võimalik ja ka reaalselt toimiv tee – eriti nende jaoks, kes omandavad kutsekeskhariduse (ehk lõpetavad ka keskhariduse koos kutsega). Igal aastal suundub umbes 10–15% lõpetajatest edasi kõrgkooli, peamiselt rakenduskõrghariduse suunale. See kummutab levinud müüdi, et kutseharidusest pole võimalik kõrgkooli minna – see on igati võimalik ja VOCO lõpetajad on ka sellel teel edukad.

Kokkuvõttes. Kuigi kutseõppe tee võib olla paindlikum ja õppijate trajektoorid mitmekesisemad kui üldhariduses, viib see siiski väga selgelt edasi: tööle, edasi õppima või mõnikord mõlemat korraga. Ja just see praktiline elulähedus teebki kutsehariduse tugevaks.