fbpx
Tagasi

Täiskasvanud õppijatelt ei küsita enam, miks nad on õppima asunud, sest enesetäiendamine või ümberõpe on loomulik karjääri osa. Aga kuidas nad oma aega töö, kooli ja kodu vahel jagavad, see on kindlasti küsimus. Tartu Hektor Cafe toitlustusjuht Martin Otti tunnistab, et on kõik oma kutseoskused ja kõrghariduse töö kõrvalt omandanud ning jagab nippe, kuidas õpinguid edukalt tööülesannete ja perega ühitada.

 

„Tulin Tartu kutsehariduskeskusse kelneriks õppima tegelikult seetõttu, et see eriala oli sessioonõppes ja sain seda töö kõrvalt õppida,“ meenutas nüüdseks juba 14 aastat toitlustuses tegutsenud Martin. Peatselt kutsuti Tartu toitlustustaevasse lennanud vilistlane kutsekooli tagasi, siis aga juba noorte praktikajuhendajaks. „Ma väga kaua ei kahelnud, sest tegelikult mäletasin, et õpingute ajal käis õpetamise mõte peast läbi küll. Nüüd olen väga õnnelik selle võimaluse eest, sest tollane töö andis mulle tõuke minna ülikooli kutsepedagoogikat õppima. Ikka jälle töö kõrvalt!“ rääkis Otti. Kuigi tänaseks on mees koolitöö populaarse kohviku juhtimise vastu vahetanud, on pedagoogi oskusi ikka vaja läinud nii oma ettevõttes töötajate juhendamisel kui ka täienduskoolitusi läbi viies. „Ega mul siis ei olnud tunnet, et hakkan päriselt õpetajaks. Pigem tundsin siis ja praegugi, et pean veel teadmisi ja kogemusi koguma, et oleks tulevikus, mida jagada. Aga kui ühel päeval ei suuda või ei taha enam toitlustusäris olla, siis on tulnud õige aeg pedagoogitöö jaoks“.

Nüüd on Martin Otti taas kutsehariduskeskuse õpilane, sedapuhku koka erialal. „Kui antaks välja aasta asendaja tiitlit, siis ma arvan, et mul oleks suur šanss see saada,“ naerab ta ja mainib töötajate põuda. „On kahte tüüpi juhte – need, kes ajutiselt äraoleva töötaja koormuse ülejäänud kollektiivi õlgadele laotavad, ja need, kes ise käised üles käärivad. Mina olen selle koha pealt pehme juht ja kuna ma oskan, siis ei ole mul probleem mõni asi ise ära teha,“ avab ta oma juhtimisstiili.

„Aga kui tõsisemalt oma kokaõpinguid selgitada, siis küllap tahan ise rohkem osata. Ma olen koostanud oma kohviku menüü ning catering´is töötamise ajal pakkusin ise uusi suupistete ideid, aga kui sa ei tea, pead mitu korda katsetama, kas see idee on ka tehnoloogiliselt teostatav. Nüüd saan tulla ja ise õppida ning olen selle võrra targem, et tean tehnoloogilist poolt. Pealegi saab kokandust nüüd sessioonõppes osakoormusega õppida. Nii saan töö kõrvalt koolis käia ning koguda koolist neid teadmisi, mille võrra olen jälle kohvikus tugevam. Juba praegu võin öelda, et olen saanud oma teadmisi värskendada, mõnes vallas tohutult uut tarkust juurde ja näiteks praktikaettevõttes kogetud ülihea süsteemi viisin juba oma kohvikusse sisse,“ jutustas ta.

Kuidas niigi pingelise töö kõrvale veel koolis käimine mahutada?

 

Martinil on oma nipid varuks. Esiteks, kui õpid eriala, mis on servapidi varasemate õpingute või tööga seotud, siis on lihtsam, sest VÕTA-ga saab olemasolevad teadmised ja oskused üle kanda. „Mina näiteks teenindustundides üldse ei käi, sest see osa õppekavast on mul ju varem läbitud,“ räägib ta. Teiseks oluliseks teguriks on mõistev pere ja mõistev tööandja. Siis õnnestub hoolsamalt aega planeerides mahutada ühte päeva nii tööd kui ka õppimist. „Graafiku alusel töö, nagu toitlustuses, annab ühte päeva kombineerida rohkem kui kaheksa aktiivset tundi. Ka praktikat võib teha õhtusel ajal, sest kokanduses on töö vaat et ööpäevaringne,“ toob ta teise näite. „Kool ja õpetajad püüavad ka paindlikke lahendusi pakkuda ja iga õppijaga arvestada. Pole vaja häbeneda, vaid läbi rääkida. Pealegi on meil nii tore kursus koos, toetame teineteist, kus vaja,“ lisab ta. „Mina motiveerin küll kõiki, kel on soov ja kirg millegi vastu, siis on kutsekoolis võimalik õppida ka töö kõrvalt,“ kinnitab Martin.

Kuigi elu on Martinile erinevaid kaarte kätte mänginud, oskab ta nüüd kokaõpingute toel mõelda kaugemale. „Kuigi ma ennast päriselt kokana veel ette ei kujuta, pole see sugugi võimatu. Kui mul tuleb selline väljakutse, et teha oma toidukoht, siis ma oleks väga õnnelik, kui ma saaks seda teha ja seal süüa valmistada. Tean, et tuleb riskida ja olen selleks valmis. Aga mul pole probleem minna ja teha päris tööd – teenindajana või kokana. Kui on oskused, siis oled alati tugevam, mida iganes teed,“ on ta kindel.
Kopli 1 Põllu 11