fbpx
Tagasi

On ammu tuntud tõde, et praktilisi oskusi saab õppida ikka harjutades. Seetõttu on ka kutseõppes suur osa praktilisel tööl ja ettevõttepraktikal.

Kui seni õppisid metallitöö- ja keevituse spetsialistid esimesed töövõtted selgeks kooli töökojas, siis sel aastal said noored oma esimesed töötunnid teha hoopis Metecis. Tehasejuhi Tambet Lepa sõnul sai idee alguse probleemist, et ettevõttepraktika ei andnud soovitud tulemusi ei tehasele ega ka õpilastele. “Vana praktikasüsteem ei toiminud, sest ettevõttesse praktikale tulnud õpilastel pole piisavalt seadmetega töötamise kogemust ja nii jäid tähtsamad tööd katsetamata. Tootmise juhtidel polnud paraku aega, et õpilastega põhjalikult tegeleda ja tootmisseadmete väljaõpet anda, seetõttu suunati nad tihti teostama abitöid. Mõistetav, et koolidel pole nii kaasaegseid seadmed nagu tänapäeva tööstusettevõtted kasutavad ja see ei olegi majanduslikult mõistlik. Kallid pingid ei leiaks piisavalt töökäsi ja koolil on võimatu tehnoloogia arenguga võidu joosta,” nentis Tambet Lepp.

Küll aga on ettevõtetel koos üha kallimate ja paremate seadmete taha vaja kõrgemate teadmiste ja oskustega sepetsialiste. Nii sündiski mõte viia praktilised õpingud kohe alguses kooliruumidest Metecisse. “Kaasasime protsessi oma kogenud tehnoloogid ja insenerid. Saatsime õpetatavate tehnoloogiate nagu toru- ja lehelaseri ning toru- ja lehepainutuse videod ja infomaterjalid kooli, et õpilastel oleksid sissejuhatavad teoreetilised teadmised olemas. Seejärel tulid õpilased juba ettevõttesse, kus õpetasime neile kooli õppekava raames selgeks nii tööpinkide opereerimise kui ka detailide valmistamise. Lisaks said õpilased teadmisi tööohutusest ja kvaliteedikontrollist. Õpilased jaotati neljaliikmelistesse gruppidesse, et kõik saaksid võimalikult vahetu kogemuse”.

Esimesed muljed töökohal läbiviidud õppest on positiivsed. Joosep Hiiobi sõnul andis töökohapõhine õpe Tarmetecis väga palju uusi teadmisi metallitöö pinkide kohta ja hea praktilise töö kogemuse. Martin Leok kinnitas: “ Nägin, kuidas reaalselt töö käib. Koolis vaatame videoid, kuidas metalli painutatakse, aga Tarmetecis saime ise käed külge panna.”

Ka tehasejuht Tambet Lepp on optimistlik. “Kevadiseks ettevõttepraktikaks ootame õpilasi meie tehasesse tagasi. Pinkidel töötamise algtõed on õpilastel juba selged ja nad saavad toodete valmistamisega alustada. Neile õppijatele saame praktikaperioodil pakkuda ka töötasu. Lisaks on väljaõppe saanud poisid oodatud meile tööle, et teenida kooli kõrvalt lisaraha.” Tambet Lepa sõnul on suur võit, kui kaheksast praktika läbinud õpilasest tuleb hiljem täiskohaga tööle kasvõi kaks õpilast – siis on lähemad eesmärgid saavutatud.

Kaugem eesmärk on muidugi ka. Tootmisettevõtete ja koolide ühine ootus on tõsta metallitöötlemise õppekavade kvaliteeti ja julgustada õpilasi oma tulevikku siduma just metallivaldkonnaga.Tartu linn, kutsehariduskeskus ja Metec on sel teemal pidanud ka esimesi läbirääkimisi. Aga juba praegu võib öelda, et Metec on nõus projekti kordama, kaasates õppekavasse ka teisi tehnoloogiaid, sealhulgas erinevate tööstusrobotite programmeerimine ja opereerimine.

Aga õpilased? Kas neil on soovi õpitud erialal jätkata ja oma oskusi tootmisettevõtetes rakendada? Maksim Danko on kindel: “Näen end erialasel ametikohal töötamas ja raha teenimas.” Joosep Hiob ja Martin Leok kinnitavad sama. Kui ettevõttepraktika on õpetlik ja inspireeriv, siis on õppijatel hoopis lühem tee oma esimese töökohani.

Ettevõtte spetsialistid kaasati õppetöö läbiviimisesse projekti ” Ettevõtlik praktika Tartu KHK-s” nr 2014-2020.1.05.18-0366 raames, mida rahastas SA Innove Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo:
Sigrid Ester Tani
sigrid.tani@khk.ee

Kopli 1 Põllu 11