Müümise kunsti omandamas
Kuigi müüja ametit peetakse veel naiste pärusmaaks, on selle trendi murdjaid ka kutsehariduskeskuses. Näiteks Karel Pint tuli kooli päris selge plaaniga tulevikus müügimeistriks saada.
Karelil on müügimaailmas oma eeskuju olemas. „Mu onu on müügiesindaja,“ ütleb ta erialavaliku põhjenduseks. Nii tõigi ta peale põhikooli lõpetamist oma paberid Tartu Kutsehariduskeskusesse müüja erialale. „Ma tahan esialgu saada müüja kutse ning siis juba edasi liikuda ning müügiesindaja või müügikorralduse ameti ka omandada,“ rääkis ta oma eesmärgist. Muidugi saab koolist koos kutseõppega ka keskhariduse ja siis on edasiõppimise võimalused juba avaramad ning paljud põhikoolilõpetajad just seda eesmärki silmas peavad.
Koolis on Kareli sõnul isegi päris hästi läinud. Üldainete kõrval on õpitud näiteks kaupade tundmist , kaalude ja kassaaparaatide käsitlust, tööohutust ja hügieeni ning pakkimist. Erialateadmisi saab kohe ka praktikas rakendada ning nii on Karel katsetanud kassapidaja tööd kooli sööklas ning olnud praktikal Anne Selveris.
Eesti stereotüübivideos näidatud juhtumit, kus vanem daam ei suuda mõista, et poes on meeskassapidaja, pole Karel küll oma praktikal veel kogenud, pigem vastupidi. „Sain kassas kindlasti hakkama ja midagi hullu ei juhtunud,“ muigab ta. Samas tunnistab ta, et ega toidupoes meesmüüjaid palju pole ning ka müüja kursusel on neljast alustanud poisist järel veel vaid kaks meeshinge.
Ometi on poistel müüja ametis kindlasti eeliseid. Näiteks Anne Selveris praktikal võttis ta kaupa vastu ning pani välja, vahepeal kontrollis kuupäevi ja tuli ette ka kaupade tagastamist. Seega riiulite vahel liigutamist ja tõstmist tuleb palju ette. Ning klientidega suhtlemine ja müügikunsti valdamine tuleb meestel sama hästi välja. „Õnneks pole mul pirtsakaid kliente ette tulnud. Kõik, kellega kokku puutusin olid toredad, ei ole midagi halba öelda,“ ütleb Karel ning kinnitab, et erialas pettunud küll pole. Kolmeaastasest õppeajast on veel kaks aastat käia ning siis astub müügimeistrite sekka ka Karel.