Praktikasüsteemi arendamise projekt suurendas vastastikust koostööd
Lõppes poolteist aastat kestnud projekt, mille eesmärgiks oli Tartu Kutsehariduskeskuse ja ettevõtete koostöö kaudu tõhustada õppetöö läbiviimist.
„Kutseõppes on ettevõtete roll väga suur, sest osa õppest toimub ettevõttepraktika raames ning seetõttu on vastastikune koostöö ja teineteise mõistmine äärmiselt tähtis,“ toonitas projektijuht Ülle Antson.
Projekti raames korraldati ettevõtetes töötavatele praktikajuhendajatele 13 ühepäevast koolitust, millest võttis osa kokku 145 praktikajuhendajat erinevatest ettevõtetest. Juhendajate koolitusel räägiti motivatsioonist, arendati suhtlemis- ja juhendamisoskusi ning anti nõu kuidas tulemuslikult praktikat korraldada ja edasiviivat tagasisidet anda. „Koolitus andis ka näpunäiteid kuidas toimida praktika erinevates etappides – näiteks mida teha kui praktikant on vähe motiveeritud praktikaülesandeid täitma või kuidas toimida kui kõiki kooli poolt seatud praktikaeesmärke pole võimalik antud ettevõttes saavutada,“ tõi Antson näiteid teemadest. „Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et ettevõtete praktikajuhendajad leidsid aega koolitusel osaleda. Antud tagasiside põhjal oli see kasulikult veedetud aeg ning lisaks saime ka hulgaliselt ettepanekuid ja teemasid, mille osas juhendajad edaspidi täiendkoolitusi vajaksid,“ lisas Antson.
Üks koolitusel osalejatest, pottsepp-meister Mati Malm tunnistas, et on noori juhendanud aastaid, kuid spetsiaalselt praktikantide juhendamisoskustele pühendatud koolitusele pole teda kunagi kutsutud. „Muidugi oli see kasulik koolitus, mul on ainult head kogemused sellest. Sain mitu olulist mõtet, mida kasutada – näiteks suhtluse analüüs ja see kuidas praktikanti motiveerida, aga ka see, et oma töötajaid tuleb julgustada ja õpetada praktikandiga suhtlema. Tegelikult peab juhendaja mõistma, et koolist tulev praktikant pole veel meister, vaid teda tuleb vormima hakata – õpetada ja juhendada,“ rääkis Malm. Omaette väärtusena tõi ta välja veel selle, et koolitusele sattus kokku huvitav grupp ning omavahel sai selgeks räägitud nii mõnigi probleem ja lahendus.
Teine suur valdkond oli Tartu Kutsehariduskeskuse õpetajate stažeerimine ettevõtetes, et lihvida oma erialaseid oskusi, saada praktilist kogemust ettevõtete toimimisest, ootustest töötajatele ja praktikantidele. Projekti raames käis ettevõtetes stažeerimas 26 õpetajat. „Stažeerimisperiood oli 1-2 nädalat ning need õpetajad kes käisid, olid vägagi rahul saadud kogemustega. Peamiselt toodi välja, et ettevõtetes töötamine aitab näha valdkonda ettevõtja ja tööandja vaatekohast, mis aitab õpetajal leida teisi rõhuasetusi. Samuti toonitasid osalejad, et saadud praktilisi teadmisi ja oskusi saab kasutada õppetöös.
Logistika kutseõpetaja Tiina Kraav kõnnitas, et kuigi oli stažeerimas vaid ühe nädala, oli kasu sellest suur. „Näiteks sain ettevõttest kaasa hulgaliselt dokumentide näidiseid, mida on hea kasutada õppetöös, samuti infot logistikas kasutatavate linkide kohta, kuhu ka õpilasi saab suunata. Lisaks sain kogemuse rahvusvaheliste vedude osas, millega varasemat kokkupuudet ei olnud,“ rääkis Kraav.
Juuksurite kutseõpetaja Kadri Meesak tõdes, et stažeerimine ettevõttes mõjus värskendavalt. „Salongis töötades oled olukorras, kus pead hakkama ennast tõestama nii klientidele kui ka kolleegidele. Nii mõnigi kord tekkis tunne, et ma ei oska mitte midagi ja ma ei ole seda mitte kunagi varem teinud – stressi olukorras unustame ära paljud oma oskused. Tänu oma töökogemusele sain loomulikult kenasti hakkama aga see võttis enam aega kui tavapäraselt. Pärast seda kogemust mõistan õpilasi märksa paremini, sest nendel on iga klient uus ja nad peavad ennast iga kord kohandama uue olukorraga,“ rääkis Meesak. Lisaks sellele sai ta kinnitust, et Duglas salongid on väga hea ettevõte, kuhu suunata õpilasi praktikale. „Salongides on suurepärane töökeskkond, juuksurid on väga heal tasemel oma oskuste, suhtlemise ja suhtumise poolest.“
Mitmed ettevõtetes töötavad praktikud käisid kutsehariduskeskuse tundides oma praktilisi oskusi jagamas. Näiteks pagar-kondiitri eriala õpilased said osa šokolaadist kaunistuste praktikumist, mille viis läbi Gustavi kondiiter Violetta Karzubova. Mailis Ploma ja Ants Agu Tarmetec OÜst näitasid metallierialade õppuritele milliseid imevigureid saab valmistada kaasaegse CNC freespingiga. Lisaks toimus ka viis koostöökohtumist töökohapõhist õpet korraldavate ettevõtetega, et ettevõtete ja kutsehariduskeskuse koostööd edendada.
Projektijuht Ülle Antsoni sõnul võib projekti tulemusi vastastikku kasulikuks hinnata. „Ettevõtete juhendajatel on parem arusaam koolipoolsetest ootustest ja ka nõuetest praktika korraldusele. Nad on kindlasti teadlikumad ja altimad kooliga ühendust võtma. Meie õpetajatel on ettevõtete igapäevatööst hoopis selgem pilt ning nad oskavad ettevõtete vajadusi praktikas paremini kajastada. Tulemuslikkust kinnitab ka osalejate soov koolituste ja stažeerimisega jätkata. Näiteks ettevõtete- ja koolipoolsete juhendajate ühine koolitus on osalejate poolt väga oodatud,“
Projekti „Praktikasüsteemi arendamine Tartu KHK-s“ elluviimist rahastas Eesti riik ja EL Sotsiaalfond meetme „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetaja koolituse koolituspraktika“ raames.
Lisainfo:
Ülle Antson
koolitusjuht
ylle.antson@khk.ee