Eduka tulevikuni viib rohkem kui üks tee
Tartu gümnaasiumikohtade ümber käiv arutelu on pannud paljud noored ja lapsevanemad muretsema. Ühine sisseastumissüsteem jäi tänavu kasutusele võtmata, osa koole ei näita sisseastujatele nende kohta pingereas ning teadmatus tekitab pingeid. Mõne noore jaoks võib tunduda, et tema tulevik sõltub sellest, kas ta pääseb soovitud gümnaasiumisse või mitte.
Tegelikult võiksime küsida hoopis teistsuguse küsimuse. Kas gümnaasium on tõesti ainus või parim tee iga noore jaoks?
Gümnaasium on väga hea valik neile, kes soovivad keskenduda akadeemilistele õpingutele ning kelle järgmine eesmärk on kõrgkool. Kuid see ei tähenda, et kõik noored peaksid liikuma täpselt sama rada mööda. Rakenduslik haridus ei ole enam ammu pelgalt alternatiiv neile, kes gümnaasiumisse ei pääse. Üha rohkem noori valib selle teadlikult, sest soovib lisaks üldharidusele saada juba kooliajal praktilisi oskusi, kogemusi töömaailmast ning paremat arusaama sellest, milline valdkond talle tegelikult sobib.
Avalikus arutelus kõlas hiljuti väide, et VOCO lõpetajatel ei ole kõrgkooli jõudes sama tugev ettevalmistus kui gümnaasiumilõpetajatel ning näiteks arstiks ei saa siit edasi õppima minna. Tõsi, arstiks õppimise tee ei alga tavaliselt rakenduslikust keskharidusest. Kuid kooli kvaliteeti ei saa mõõta ühe ameti kaudu. Sama hästi võiks küsida, miks kõik gümnaasiumilõpetajad ei saa insenerideks, tarkvaraarendajateks või küberturbe spetsialistideks. Eesti vajab neid kõiki.
Olulisem küsimus on see, kas rakenduslik haridus avab või sulgeb võimalusi. Praktika näitab, et avab. Igal aastal jätkavad sajad VOCO lõpetajad õpinguid ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Näiteks vastuvõetud õppijate arvu põhjal on VOCO olnud Eesti Maaülikooli sisseastujate lähtekoolide seas lausa kolme edukama kooli hulgas. See näitab selgelt, et rakenduslik haridus ei ole alternatiiv kõrgharidusele, vaid võib olla väga tugev ettevalmistus selleks. Kui rakenduslik haridus oleks tupiktee, ei näeks me selliseid tulemusi.
Eriti hästi toimib selline õpitee valdkondades, kus teooria ja praktika käivad käsikäes. Inseneeria, toiduainete tehnoloogia, tarkvaraarendus, IT-süsteemide haldus, küberturvalisus, tekstiiltoodete disain ja mitmed teised erialad eeldavad lisaks teadmistele ka arusaamist päris tööprotsessidest. Kui noor jõuab kõrgkooli juba praktilise kogemuse, ettevõttepraktika ja valdkonnatunnetusega, on tal sageli lihtsam mõista õpitava sisu tähendust ning siduda teooriat reaalse tööeluga. Hiljem lisanduvad kõrgkoolis teaduslikud teadmised ning tulemuseks on spetsialist, kellel on olemas nii praktiline kui ka akadeemiline vundament.
Sageli räägitakse ka sellest, et 15–16-aastane noor on liiga noor, et eriala valida. Tuletatakse meelde uuringuid, mille kohaselt ei tööta paljud inimesed hiljem erialal, mille nad noorena valisid. Ka siin on oluline vaadata, kuidas tänapäevane rakenduslik haridus tegelikult toimib. Noor ei pea põhikooli lõpus otsustama, millist ametit ta järgmised nelikümmend aastat peab. Tänased õppekavad on järjest enam üles ehitatud valdkondade põhiselt. Noor valib esmalt teda huvitava suuna, olgu selleks tehnika erialad, IT, teenindus, disain või mõni muu valdkond, ning õpingute käigus saab ta oma huve ja tugevusi paremini tundma õppida.
Veelgi olulisem on see, et rakenduslik haridus ei sulge tulevasi valikuid. VOCO nelja-aastased õppekavad annavad õppijale võimaluse teha oluline valik ka õpingute lõpus. Kui eesmärk on jätkata kõrgkoolis, saab viimases õppeaastas keskenduda akadeemilisele suunale ja riigieksamiteks valmistumisele. Kui aga noor on leidnud oma kutsumuse ning soovib siseneda tööturule, saab ta valida praktilise suuna, kus keskendutakse ettevõttepraktikale ja tööeluks valmistumisele.
See tähendab, et lõplikke otsuseid ei tehta 15-aastaselt. Vastupidi, noorel on mitu aastat aega katsetada, avastada ja oma tulevikuplaane teadlikumalt kujundada. Rakendusliku hariduse üks suurimaid tugevusi ongi see, et kooli lõpetades on noorel tavaliselt rohkem kui üks võimalus. Ta võib minna tööle. Ta võib minna kõrgkooli. Sageli saab ta teha mõlemat korraga.
Tänapäeva tööturg vajab väga erinevate tugevustega inimesi. Vajame arste, juriste ja teadlasi. Aga sama palju vajame insenere, tehnolooge, tarkvaraarendajaid, küberturbe spetsialiste, disainereid ja paljusid teisi tippspetsialiste. Nende teekonnad ei pea algama samast koolist. Seetõttu võiksime gümnaasiumikohtade üle arutledes rääkida vähem sellest, kuhu noored ei pääse, ja rohkem sellest, millised võimalused neile tegelikult avatud on.
Täna, kui sisseastumiste aeg tekitab paljudes noortes ja peredes ärevust, soovime meelde tuletada üht lihtsat asja: ükski pingerida ei määra inimese väärtust ega tema tulevikku. Suur osa vastustest saabub alles juuni lõpus ning paljud võimalused avanevad ka pärast seda. VOCOs algab juba 1. juulist jätkuvastuvõtt ning vastuvõtt ettevalmistavasse õppesse. Oluline ei ole see, kas noor liigub täpselt mööda üht ettekujutatud rada. Oluline on leida tee, mis sobib just talle.
Soovime kõigile noortele ja nende peredele rahulikku meelt, tarku valikuid ja usku sellesse, et häid võimalusi on rohkem, kui täna võib tunduda.