Töö kõrvalt ametit õppimas
Üha enam on noori, kes keskhariduse omandamise järel kunagi kooli uksest sisse ei astu. Maailm on ahvatlusi täis ning esialgu võib tunduda, et õppimine sinna ei mahu. Aga vaadake ette – ükskord võib haridusjanu ikka harjumuspärasest elurütmist võitu saada. Just nii juhtus Margit Tasaga, kes otsustas ühel kenal jaanuaripäeval Tartu Kutsehariduskeskusse õppima tulla.
„Mind tõi õppima soov ennast arendada,“ selgitas ta. Peale keskkooli lõppu sai Margitist noor ema ning siis oli vaja tööle minna ning edasi õppimise mõtted jäid tahaplaanile. Aga kui tekkis võimalus õppida ja eriala omandada, siis oli otsustamine lihtne. „Algselt mõtlesin, et õpin plaatimist aga siis otsustasin kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa ameti kasuks, see pakkus rohkem huvi,“ rääkis Margit ja lisas, et eks isiklik huvi ja võimalus õpitut tööl kasutada olidki määravad.
Nimelt töötab Margit majaelemente tootvas ettevõttes, kus tema igapäevatööks on välisfassaadide ehitamine. „Paigaldan välisvoodrilaudu või fassaadiplaate, nii nagu vaja on,“ selgitab ta ja lisab, et torutöödega polnud enne õppima tulekut mingit kokkupuudet. Nüüd, peale edukat kursuse lõpetamist ta enam nii öelda ei saa. Enamgi veel, kutseeksami sooritas Margit maksimumpunktide peale ning nutikas naine pälvis kutsekomisjoni liikme, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Petersoni tunnustuse koos kutsega edasi õppida. Tõesti, ehitusvaldkonnas on võimalusi õppida, areneda ja karjääri teha palju. „jah, mul on küll mõtteid edasi õppima minekuks, kuid praegu ma selle peale ei mõtle. Sügiseni aega on, vaatame mis edasi saab,“ jätab Margit otsa lahtiseks.
Töö kõrvalt õppimine nõuab pingutust ja head tahet. Parim tulemus saavutatakse siis, kui nii tööandja kui ka pere õppimist toetavad ja ajutisi raskusi ületada aitavad. Kutsehariduskeskuse sessioonõpe tähendab seda, et tunnid ja praktilised tööd toimuvad sessiooniti, mitte iga päev. Nii on võimalik töö kõrvalt õppida. „Esimesel semestril käisin koolis üle nädala, kuid teisel semestril olid koolipäevad igal nädalal,“ nentis Margit. Lisaks sellele tuleb kutseõppes läbida ka praktika. „Praktikal käisin küll oma ettevõttes,“ lisas ta.
Selles on ta aga kindel, et pole olemas naiste ja meeste ameteid. „Mina arvan küll, et kütte- ja jahutussüsteemide eriala pole mitte midagi üle jõu käivat, ja üle mõistuse samuti mitte“. Ehitus on füüsiline ja võhma peab ikka olema, aga see pole midagi ületamatut. Naised ei ole kehvemad,“ teab Margit. KM Elemendis on tema kolleegideks nii naisi kui mehi. Tõsi, seni on torutööde peal enamik meesterahvad, kuid ventilatsiooni paigaldab ka üks naine. Ja kuigi Margit praegu oma tööülesandeid vahetama ei kipu, on see võimalus tal nüüd olemas. Pealegi on torutööde teostajatest puudus ning oskajatel spetsialistidel palgatasegi kõrgem.
Lisaks kutseoskustele ja –tunnistusele on Margit enesele ja teistele tõestanud muudki. Kasvõi seda, et mehiseks peetud kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa eriala võib stereotüüpidest hoolimata olla naiselik. Ning seda, et töö kõrvalt õppimine on tehtav. „Sain kõvasti uusi kogemusi ja ma olen väga rahul. Õpetaja Kalmer Kollom on väga hea õpetaja,“ lisas Margit. Kool on kasvatanud ka tema enesekindlust. „Eneseuhkust ikka kergitab, et sai mindud ja ära tehtud! Kõik läks hästi ja saan hakkama kõigega“!
Kui üks etapp on läbitud, siis tuleb kindlasti järgmine. Edu Sulle, Margit!