Põlvast Tartu kaudu Playa del Ingles´i ja tagasi

Tänavusel Tartu Kutsehariduskeskuse lõpuaktusel sai tunnistuse koos kiituskirjaga väga heade õpitulemuste eest Põlva tüdruk Merje Metsoja. Toitlustusteeninduse eriala vaid neljade-viitega lõpetanud tüdruk õpinguid raskeks ei pea ning soovib oma haridusteed jätkata.

Peale põhikooli toitlustusteeninduse eriala valinud Merje on kolme aasta jooksul õppinud nii kokakunsti saladusi kui ka klienditeenindust ning enda sõnul saanud hea perenaise ettevalmistuse.  „Väga palju sain teada kokandusest ja teenindusest, joogiõpetus oli väga huvitav,“ loetleb Merje koolis õpitud erialaaineid.  Lemmikõpetajaks peab Merje aga Laili Kannelt, kes geograafia nii huvitavaks ja köitvaks oskas teha, et muidu maateadusest kaugel olnud tüdruk neid tunde lausa ootama hakkas. Kiidusõnu jagub Merjel ka toredatele kursusejuhendajatele Kati Toobalile ja  Sille Kapstasele.

Töö- ja elukogemus praktikalt

Ometi on kutsehariduses peamine rõhk praktiliste oskuste omandamisel ning oma tööpraktikaid nii Tallinn-Helsingi vahel kurseerival laeval kui ka Kanaari saartel peab Merje väga põnevaks kogemuseks. Näiteks Gran Canarial tuli tal soome omanikele kuulunud kohvik-baaris ennast ja oma oskusi võõras kultuurikeskkonnas tõestada – ja sai hakkama. „Muidugi on see Eestist erinev, kasvõi Hispaania kultuur ja inimesed on hästi teised ning palju puutusin kokku ka soomlastega,“ jutustab Merje. Kuna kõik välispraktikale minejad saavad koolis eelneva keelekoolituse, siis oli veidi lihtsam kohaneda, kuid keelekümblust oli selles rahvusvahelises Playa del Inglesi kuurordis, mis tõlkes inglise randa tähendab, omajagu. „Nagu ikka, võõras kohas tekib algul keelebarjäär aga saime sellest kiiresti üle,“ lisas ta ning ei kahetse põrmugi, et Gran Canariale, Mummola kohvikusse praktikale sattus ning lisaks töökogemusele sealseid inimesi, kultuuri ja vaatamisväärsusi nautida sai. See oli kindlasti väärt töö- ja elukogemus.

Merje Metsoja toitlustusteeninduse ettevõttepraktika Playa del Inglesis

Ka Tallinki laeval töötamist meenutab Merje hea sõnaga. „Ma isegi imestasin, et praktikandile  usaldati nii palju erinevaid töid. Sain väga paljudes kohtades kätt proovida, töötasin  business-launge´s,  kohvikus, buffees ja baaris ning mulle seal väga meeldis. Suhtlus inimestega oli ladus ja nii mõnus kollektiiv oli, et sinna läheks tööle tagasi,“ kiidab Merje.

Kindlasti tänu õpitule ja omale kogemusele oskab vastne toitlustusteenindaja ka ise teeninduse head kvaliteeti  märgata. „Muidugi, väga hästi on näha, kes oskab ja kes ei oska seda tööd teha, ka vead jäävad  silma,“ selgitab  ta ning kiidab Tartu „Suudlevate tudengite“ agaraid  ettekandjaid. „Tartus meeldib veel Crepp, seal on ka hästi toredad teenindajad.“

Paljude võimaluste kool

Seda, et Tartu Kutsehariduskeskus ei ole vaid õppimine ja töö, tunnistab Merje ka. Suures koolis on väga palju võimalusi sportida ja vaba aega veeta, tegutseb õpilasesindus ning toimub igasuguseid üritusi ja võistlusi – ole vaid ise aktiivne kõikidest  võimalustest kinni haarama. Näiteks Merje leidis enda jaoks aeroobika. „Meil käis siin väga hea treener ning treeningud olid tasuta,“ selgitas ta.  Teine kutsehariduskeskuse omapära on see, et kohapeal saab osa kaasõppurite pakutud teenustest ja toodetest. Igapäevaselt saab maitsta kooli pagarite, kokkade ja lihameistrite toodangut.  Juuksur, pesumaja ja autoremondi töökoda pakuvad oma teenuseid.  Kasu on vastastikune, sest erialaõppurid saavad nii praktilisi oskusi lihvida ning kaasõpilased  jälle soodsama hinnaga kaupu ja teenuseid. Nii usaldas ka Merje ennast juuksuriõpilaste kääride ja föönide alla.  Oma sõpru ja koolikaaslasi tuleb ju usaldada.

„See kool pakub palju võimalusi ja alati tuleb  kinni haarata võimalustest, mis pakutakse,“ julgustab vastne lõpetaja uusi kooliastujaid ning meenutab oma välispraktikat või kutsevõistlusi, kus mitteosalemist ta veidi kahetseb. „Alati tuleb kinni haarata ja olla koolielus aktiivne,“ toonitab ta veel.

Oluliseks kohaks koolis kujunes Põlvas tüdrukule ka õpilaskodu, kus ta õpingute ajal elas. „Minu jaoks ei olnud raske kohaneda, sest mulle ei meeldi üksi elada,“ räägib koos kahe õega üles kasvanud Merje. „Võõrastega alguses on raske aga  alati harjub ära. Kõigist probleemidest saab üle ning koos on toredam,“ selgitab ta ning lisab, et tegelikult on kooli õpilaskodu hästi mugav. „Kõik on remonditud ja kõik on käe-jala juures.“ Lisaks mugavale ja soodsale ühikale maksab kool kaugemalt tulijatele sõidukulude hüvitist ning headele õppuritele stipendiumit.

Kutseharidust Merje tupikteeks ei pea, sest koos erialaga omandatud keskharidus ja sooritatud riigieksamid annavad võimaluse kandideerida edasi õppima kõige kõrgematesse koolidesse. Nii loodab ta sügisel oma õpinguid jätkata  Tartu Tervishoiukõrgkoolis. „Ma tean, et tahan töötada inimestega, ma armastan inimesi,“ räägib Merje Metsoja kuid tunnistab, et tervishoid tõmbab teda ka.  Nagu ikka on üks lõpp millegi uue alguseks.