4 MÜÜTI KUTSEHARIDUSE KOHTA: tuntud ettevõtjad purustavad väärarvamused!
Tänased muutused toovad inimeste ette uusi valikuid. Millist teed valida ja mida õppida, et tööd oleks homme ja tulevikus. Küsisime soovitusi tänastelt tipptegijatelt tööstuse, ehituse, IT, majutuse ja toitlustuse vallas. Ühtlasi purustavad eksperdid nii mõnedki levinud müüdid kutsehariduse kohta.
MÜÜT NR 1: Mida seal kutsekoolis passida, muna oskab igaüks praadida!
Tipptegijad on ühisel arusaamisel, et järjest enam mängivad eduka karjääri kujunemises rolli oskused. „Oma töös veendun igapäevaselt, et tööturul on konkurentsieelis just nendel, kes päriselt midagi teha oskavad,“ lausub Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu.
Sealjuures tuleb juba õpitud oskusi arendada ja lihvida. Isegi söögivalmistamine on tänapäevaste seadmete ja võtetega midagi muud kui koduse pannkoogi küpsetamine. „Restoranitöö on põnev ja loominguline maailm, mis areneb väga kiiresti ning muutub üha rahvusvahelisemaks,“ tõdeb kokk ja ettevõtja Joel Ostrat. „Õpin iga päev midagi uut ja eeldan seda ka teistelt,“ lisab ta. Restoranide ning majutusettevõtete seis on praegu keeruline. Teisalt annab see võimaluse töötempol hoog maha võtta ja ennast täiendada.
Hotellide Dorpat ja Lydia juhatuse liige Kersti Seli soovitab kõigil õppida eelkõige sotsiaalseid ja digitaalseid oskusi. „Praegu võiks võtta aja õppimiseks, et hiljem keskenduda põhitööle. Näiteks teatud programme on ka toateeninduses vaja tunda,“ märgib ta. Uutest ja värsketest teadmistest on kasu siis, kui HoReCa sektor taastuma hakkab ning töökogemus koos kutsetunnistusega on kindlaks eeliseks toitlustusettevõtte juhtimisel, majutuse korraldusel või turismiteenuste arendamisel.
MÜÜT NR 2: Kel on haridus käes, end täiendama ei pea
Aastatega muutub tööks vajalike oskuste ja teadmiste sisu. Näiteks tööstuse keerukate seadmete programmeerimiseks on vaja tunda programmeerimiskeeli, aga ka automaatikat, elektrit ja palju muud. Mida keerukamaid oskusi töö tegemiseks vaja on, seda tähtsam on õppimine.
Kutseõpe sobib erinevas eas inimestele. Just praegu suureneb nende hulk, kes elus kannapöörde teevad ja suisa uut eriala õpivad. Mõned lähevad teisele ringile, et töötada erialal, millest nad on juba lapsepõlves unistanud. Teisi motiveerivad ümber õppima paremad töö- ja palgapakkumised teistes sektorites.
„Näiteks metall ei tundu noortele väga atraktiivne, aga see on tekitanud olukorra, et neid inimesi on vähe. Seal tekib palgaralli ja spetsialistide üle ostmine. Pealegi pole tööstus kriisis väga kannatanud, inimesi värvatakse juurde. Aga näiteks CNC operaatoreid on keeruline leida,“ kirjeldab Triin Ploompuu.
MÜÜT NR 3: Ainult kõrgharidus annab kõrge palga ja muretu tuleviku
Statistikaameti andmetel on just oskustöötajad ja kutsespetsialistid palgakasvu tipus – seega saavad oskajad oma töö eest head palka küsida. Triin Ploompuu sõnul on masina- ja metallitööstuses palk Eesti keskmisest 17% kõrgem. Keevitajate, ehitajate, elektrikute, mehhatroonikute ja paljude teiste elualade oskustööliste palganumbrid võivad mõnest akadeemilise haridusega ametniku teenistusest juba
kordades kõrgemad olla. Niisiis jutt, et kõrgharidus kindlustab kõrgema töötasu, ei pea alati paika.
Seda kinnitab Kodumaja AS kvaliteedi- ja personalijuht Kristina Sutt, kelle sõnul on nende ettevõttes ehituse oskustööliste keskmine brutotasu 3000-3500 eurot kuus. „Lisaks katab Kodumaja eksportmaade ehitusplatsidel töötamisel ka tööliste reisi- ja majutuskulud ning maksab välislähetuse päevaraha,“ nendib Sutt.
MÜÜT NR 4: IT-sektoris töötavad programmeerijad
Ka IT-sektor on tuntud oma kõrge palgataseme poolest, kuid sellele vaatamata on töötajaid puudu, sest töökohtade arv kasvab kiiresti. Prognooside kohaselt suureneb töötajate arv IT-ettevõtetes lähiaastatel 1,5 korda ning ülemaailmne pandeemia vaid kinnitab IT kasvavat võidukäiku. Lisaks vajavad IT oskusi paljud teised spetsialistid alates e-kaubandusest kuni iluteenindajateni välja.
„Võib-olla kardavad noored oma õpi- ja elukutsevalikuid tehes programmeerimist, kuid IT sektor on palju laiem kui vaid programmeerimine ja tarkvara arendus,“ märgib IT-spetsialist Peeter Marvet. „Zone.ee töötajaist vaid viiendik on arendajad. Teine viiendik on süsteemiadministraatorid ja klienditoe spetsialistid, kes aitavad ühendada kasutaja ja arvutid. Ülejäänud on turundus-, äri-, ekspordi- ja muud spetsialistid. Nii et IT-ettevõtetes on ka mitmeid teisi oskusi vaja.“
Vaata SIIT mida saad õppima asuda juba talvel