Kutsevalikuõpe – võimalus leida oma tee

Ajal, mil õppeosakonnad on ametis sisseastujate hulgast tublimatest tublimate sõelumisega, püüab sõkaldest teri eristada ka tugikeskus. Ainult et eesmärk on siin teistsugune: leida kõigi tulevaste meistriks pürgijate hulgast üles need, kes on oma koha otsimisega hätta jäänud. Nii sünnivad kutsevalikuõppe grupid – päästerõngas noortele, kes enim tuge ja juhendamist vajavad.

Kellele ja milleks?
Kutsevalikuõpe on suunatud noortele, kes ei ole omal käel õigete valikuteni jõudnud, on koolitee varasemalt pooleli jätnud või jäänud ihaldatud erialal ukse taha. Individuaalse õpitee rakendamisel põhinev 5-kuuline kursus pakub võimalust tutvuda praktilise töö kaudu vähemalt kahe erialaga ning oma tegelikke huvisid, oskusi ja võimeid mõistes teha paremaid karjäärivalikuid. Praktilise õppe kõrval läbivad õpilased ka üldained ning saavad vastavalt vajadusele juurde karjääriõpetust, suhtlemist, ohutusõpet ja palju muud. See annab kutsevalikuõppe lõpetajale vajaliku ettevalmistuse astumaks järgmisi samme: siirduma tööturule või jätkama õpet talle sobival erialal.

Käesoleva aasta kevadel sai Tartu Kutsehariduskeskuse kutsevaliku õppekava rakendamise projekt positiivse rahastusotsuse. Ühelt poolt tagab see koolile võimaluse jätkata kutsevalikuõppega järgmise kolme õppeaasta vältel, ent teisalt paneb selleks ka kohustuse. „Täna me ei räägi sellest, et tuleme kutsevalikuõpet pakkudes kellelegi vastu. See on ülesanne, mille kool on endale võtnud ning on meie kõigi ühine vastutus need võimalused leida ja nooreni viia. Meie tegevuse aluseks on riiklikult kinnitatud õppekava,“ selgitab kursusejuhataja-koordinaator Elis Vengerfeldt.

9 korda mööda, üks kord kümnesse
Kui tihti kiputakse kutsevalikuõppes õppija ning haridusliku erivajadusega õppija vahele varmalt võrdusmärki tõmbama, siis kursusejuhataja Elis Vengerfeldt kinnitab, et päris nii see siiski ei ole. Elise sõnul on valede valikute, haridustee katkemiste ja kutsevalikuõppesse jõudmise põhjused erinevad: need võivad tuleneda sotsiaalsetest probleemidest, õppija motivatsioonist, tema eelmisest õpikogemusest ja paljust muust. „Tugikeskuse töötaja roll on koos õppijaga nende põhjusteni jõuda ning aidata lahendusi leida,“ selgitab ta. Samuti toob ta välja, et kutsevalikuõpe on suurepärane meede vähendamaks väljalangevust. „Katkestamiste arvu vähendamine on kindlasti üks kooli prioriteete. Enamasti on katkestamise põhjuseks eriala mittesobivus. Kutsevalikuõpe annab võimaluse hinnata lühikese praktika käigus õppija motivatsiooni ning sobivust erialale ning vajadusel suunata ta järgmiste valikute juurde. Me ei löö ust nina ees kinni, vaid pakume alternatiive. Iga õppija jaoks on talle sobiv karjääritee kusagil olemas, meie ülesanne on aidata õppijal see üles leida,“ lisab Vengerfeldt.

Praktika kui tõe mõõdupuu
Olulise osa kutsevalikuõppest moodustab erinevate erialade praktika. Siin võib õppija sattuda aga lõhkise küna ette: õppe koordinaatoriga on õppijale sobivaimad valikud küll kaardistatud, ent praktikas ei ole mitte kõik õppeosakonnad ühtviisi varmad seda ka võimaldama. Tugikeskus tänab neid osakondi ja õpetajaid, kes on olnud praktika võimaldamisel mõistvad ja teistele heaks eeskujuks. Kahtlemata pole see valik alati lihtsamate killast, praktika juhendamine pakub väljakutseid. Ent eks ole väljakutsed õpetajaameti lahutamatu osa, mis loovad teisalt võimaluse ise õppida ja arendada. Vengerfeldt rõhutab, et kindlasti ei ole see koht, kus õpetaja jääb üksi – tugikeskuse meeskond pakub praktika juhendamise eest õpetajale mitmekülgset tuge. Õpetajate ja praktikajuhendajate lisatöö on tasustatud, kaetakse õppijatele vajalike tööriiete, materjalide jm kulu, pakutakse koolitusvõimalusi ja nõustamist. Nii kutsevalikuõppe kursusejuhataja Elis Vengerfeldt, grupi tugiisik Ksenija Raikerus kui ka tugikeskuse juht Ksenia George on õpetajate jaoks olemas ning julgustavad abi küsimiseks enda poole pöörduma.

Sel sügisel alustab kutsevalikuõppes 16 noort, kes otsivad võimalust enda oskuseid ja võimeid ka praktilise õppe käigus proovile panna. Noorte esimene praktika algab juba kolmandal õppenädalal. Olgem valmis seda siis võimaldama!

Tartu Kutsehariduskeskus on kutsevalikuõpet pakkunud alates 2016. aastast, kokku on aastate jooksul tegevustes osalenud enam kui 170 õpilast. Projekti rahastab EMP Norra programm meetmest „Local Development and Poverty Reduction“ (EE-LOCALDEV).