ÜLLE MATSIN: “Kutsekool võib olla parem võimalus kui gümnaasium”

Eestis on seni igal aastal olnud enam kui seitsesada noort, kes ei jätkanud põhikooli järel õppimist. Ülejäänud noored on asunud õppima õppeasutustesse, kus saab omandada kesk- ja kutsehariduse. Õppimiskohustuse pikendamine ei tähenda siiski pelgalt seda, et teeme õppekohti juurde ja kõik muu jätkub vanaviisi. Madala haridustasemega noorte osatähtsuse hiiliv kasv ühiskonnas on mitme probleemi tagajärg.

Gümnaasiumiharidusel on väärtus eelkõige siis, kui õppijad siirduvad omandama kõrgharidust. Neisse gümnaasiumidesse, kus ülikooli pääsenute osatähtsus püsib suur, on sisseastumiskonkurss väga tugev. On täiesti mõistetav, et kui hea õppeedukusega noor, kes kandideerib gümnaasiumisse, jääb põhivastuvõtus õppekohast ilma, paneb see talle emotsioonide koorma ja vähendab motivatsiooni. Nüüd on oluline pere roll, et toetada noort õpiteel edasi astumiseks kasutama jätkuvastuvõttu – valiku uuesti mõtestamine võib lõpuks osutuda kasulikuks. Varemgi lepiti madalama haridustasemega kahel põhjusel: pärast põhikooli ei mindud edasi õppima või alustatud keskharidusõpingud katkesid. Kuna Haridustee katkemine õppimiskohustuse vältel ei ole võimalik, kuid paindlikumad võimalused üle minna teistele õppekavadele on praegu olemas eeskätt kutseõppeasutustes.

Kutseharidust pakutakse ja arendatakse kooskõlas tööturu vajadustega ja tööandjatega. Kutsetunnistus õppimiskohustuse lõpus on noorele edasise elu vaates tunduvalt kasulikum, kui lõpetada gümnaasium tulemustega, millega kõrgharidusse asja pole. Kutsekeskhariduse väärtus kujuneb kahest osast: tugev üldharidusõpe, mis võimaldab konkurentsivõimeliselt liikuda kõrgharidusse, ja valitud eriala kutsetunnistus, mis võimaldab asuda erialasele tööle. Nüüdki on kutsehariduses küllalt näiteid edulugudest, kus erialaõpinguid jätkatakse kutsekooli järel kõrgkoolis ja saavutatakse professionaalne tipptase juba kogenud eksperdina. Sellise sihi õppijatele võimaldamiseks on kutsekeskhariduses suurendatud üldharidusõpingute mahtu rohkem kui kaks korda. Avatud on uusi õppekavasid, näiteks disaini, mehitamata sõidukite tehnoloogia, kaubanduse, merenduse, loodushoiu, sotsiaaltöö, veterinaaria ja paljudes teistes valdkondades. Kõikidel nendel õppekavadel avaneb võimalus spetsialiseeruda ja leida pärast kooli lõpetamist kõrghariduses sama valdkonna eriala. Jätkuvastuvõtu ajal on võimalik seda kõike kaaluda ja teha otsus uuenenud kutsekeskhariduse kasuks, mitte jääda lootma, et mõnes alatäitunud gümnaasiumis leiab augusti lõpus koha.

Me teame praegu, et viiendik põhikooli lõpetanutest leiab õppekoha jätkuvastuvõtu ajal, ja ligikaudu sama palju on juba põhivastuvõtu käigus leidnud õppekoha kutsekeskhariduses ja kutsehariduses. Iga noor peab tegema õpivalikud teadlikult, pidades silmas iseseisvumist, eneseteostust ja tulevikuvõimalusi – olgu eesmärgiks töötamine, ettevõtlus või kõrgharidus. Aitab karjäärinõustamise tugi ja andmeteadlik lähenemine. Tööturu ja oskuste seisukohast oleks ideaalne, kui jätkuvastuvõtu ajal valiksid õppijad julgelt rakendusliku keskhariduse ehk uuenenud kutsekeskhariduse. Seda kinnitab ka teiste riikide rakendusliku keskhariduse ja kutsehariduse edulugu, näiteks Soomes, Taanis, Hollandis või Saksamaal. Julgustagem noori tegema mõistlikke valikuid!