Tagasi
  • Madala haridustasemega noorte osakaalu hiiliv kasv ühiskonnas on mitme probleemi tagajärg.
  • Gümnaasiumihariduse väärtus kujuneb eelkõige siis, kui lõpetanud siirduvad kõrgharidust omandama.
  • Tööturu seisukohast oleks ideaalne, kui jätkuvastuvõtu ajal valiksid õppijad rakendusliku keskharidus

Juulis ja augustis jätkub vastuvõtt kesk- ja kutseharidust pakkuvatesse õppeasutustesse ehk toimub jätkuvastuvõtt. Iga põhikoolilõpetaja leiab selle aja jooksul oma õppekoha. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult on kõik keerulisem, kirjutab HTMi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin. Koos jätkuvastuvõtu algusega on mõistlik taas läbi mõelda, mida tähendab õppekoha tagamine igale põhikooli lõpetanule, ja julgustada neid edasiõppimise kohta tegema mõistlikku otsust.

Eestis on seni igal aastal olnud enam kui seitsesada noort, kes ei jätkanud põhikooli järel õppimist. Ülejäänud noored on asunud õppima õppeasutustesse, kus saab omandada kesk- ja kutsehariduse. Õppimiskohustuse pikendamine ei tähenda siiski pelgalt seda, et teeme õppekohti juurde ja kõik muu jätkub vanaviisi. Madala haridustasemega noorte osatähtsuse hiiliv kasv ühiskonnas on mitme probleemi tagajärg.

Hoolimata asjaolust, et üksnes akadeemilise gümnaasiumiharidusega noored ei ole tööturul konkurentsivõimelised, püsib visalt uskumus, et ainuõige on pärast põhikooli lõppu igal juhul ainuõige edasi õppida gümnaasiumis. Enamik gümnaasiumilõpetajaid jätkab haridusteed kutse- või kõrgkoolis, et omandada tööeluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Viimastel aastatel jätkatakse õpinguid vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist vähemal määral, sest noored teevad üha sagedamini valiku saada töökogemus ja võtavad mõtlemisaja, et otsustada, kuidas edasi. Lõpetajate hõive ja palkade uuring (HTM 2024) näitab seejuures, et gümnaasiumi lõpetanule makstakse tööturul väiksemat palka kui noorele, kes on omandanud kutsehariduse – seega, eelise on neil, kes tulevad tööturule kutseoskuste ja praktikakogemusega. Uued kutsekeskhariduse õppekavad toovad juba paari aasta pärast tööturule lõpetanud, kes konkureerivad kõrgharidusse võrdsel tasemel gümnaasiumilõpetanutega. Riik näeb, et kui sujuvalt minna kutsekeskharidusest ehk rakenduslikust keskharidusest õppima rakenduslikku kõrgharidusse annab see tulevikus edumaa õppeajas. Kui noor pärast gümnaasiumiõpinguid kõrgkoolis edasi ei õpi, siis kaotab see haridus oma eelise ning perspektiivikam ja mõistlik otsus olnuks kohe pärast põhihariduse omandamist valida nelja-aastane rakenduslik keskharidus ehk kutsekeskharidusõpe.

Gümnaasiumiharidusel on väärtus eelkõige siis, kui õppijad siirduvad omandama kõrgharidust. Neisse gümnaasiumidesse, kus ülikooli pääsenute osatähtsus püsib suur, on sisseastumiskonkurss väga tugev. On täiesti mõistetav, et kui hea õppeedukusega noor, kes kandideerib gümnaasiumisse, jääb põhivastuvõtus õppekohast ilma, paneb see talle emotsioonide koorma ja vähendab motivatsiooni. Nüüd on oluline pere roll, et toetada noort õpiteel edasi astumiseks kasutama jätkuvastuvõttu – valiku uuesti mõtestamine võib lõpuks osutuda kasulikuks. Varemgi lepiti madalama haridustasemega kahel põhjusel: pärast põhikooli ei mindud edasi õppima või alustatud keskharidusõpingud katkesid. Kuna Haridustee katkemine õppimiskohustuse vältel ei ole võimalik, kuid paindlikumad võimalused üle minna teistele õppekavadele on praegu olemas eeskätt kutseõppeasutustes.

Kutseharidust pakutakse ja arendatakse kooskõlas tööturu vajadustega ja tööandjatega. Kutsetunnistus õppimiskohustuse lõpus on noorele edasise elu vaates tunduvalt kasulikum, kui lõpetada gümnaasium tulemustega, millega kõrgharidusse asja pole. Kutsekeskhariduse väärtus kujuneb kahest osast: tugev üldharidusõpe, mis võimaldab konkurentsivõimeliselt liikuda kõrgharidusse, ja valitud eriala kutsetunnistus, mis võimaldab asuda erialasele tööle. Nüüdki on kutsehariduses küllalt näiteid edulugudest, kus erialaõpinguid jätkatakse kutsekooli järel kõrgkoolis ja saavutatakse professionaalne tipptase juba kogenud eksperdina. Sellise sihi õppijatele võimaldamiseks on kutsekeskhariduses suurendatud üldharidusõpingute mahtu rohkem kui kaks korda. Avatud on uusi õppekavasid, näiteks disaini, mehitamata sõidukite tehnoloogia, kaubanduse, merenduse, loodushoiu, sotsiaaltöö, veterinaaria ja paljudes teistes valdkondades. Kõikidel nendel õppekavadel avaneb võimalus spetsialiseeruda ja leida pärast kooli lõpetamist kõrghariduses sama valdkonna eriala. Jätkuvastuvõtu ajal on võimalik seda kõike kaaluda ja teha otsus uuenenud kutsekeskhariduse kasuks, mitte jääda lootma, et mõnes alatäitunud gümnaasiumis leiab augusti lõpus koha.

Me teame praegu, et viiendik põhikooli lõpetanutest leiab õppekoha jätkuvastuvõtu ajal, ja ligikaudu sama palju on juba põhivastuvõtu käigus leidnud õppekoha kutsekeskhariduses ja kutsehariduses. Iga noor peab tegema õpivalikud teadlikult, pidades silmas iseseisvumist, eneseteostust ja tulevikuvõimalusi – olgu eesmärgiks töötamine, ettevõtlus või kõrgharidus. Aitab karjäärinõustamise tugi ja andmeteadlik lähenemine. Tööturu ja oskuste seisukohast oleks ideaalne, kui jätkuvastuvõtu ajal valiksid õppijad julgelt rakendusliku keskhariduse ehk uuenenud kutsekeskhariduse. Seda kinnitab ka teiste riikide rakendusliku keskhariduse ja kutsehariduse edulugu, näiteks Soomes, Taanis, Hollandis või Saksamaal. Julgustagem noori tegema mõistlikke valikuid!

 

Ülle Matsin HTMi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja
Artikkel on avaldatud ajalehes Postimees 18. juuli 2026
Tunnuspilt: Raimo Roht, Õpetajateleht
Kopli 1 Põllu 11