Kõige suuremad ettevõtmised algavad vahel kahtlaselt süütu lausega. Tiina Friedrichsoni puhul oli selleks: „Teeme ise rahvusvahelise võistluse.“ Nagu ikka suurte ideedega, alguses mahuvad nad ühte lausesse, hiljem enam ühte Excelissegi mitte. Nii hakkaski Läänemere meister end looma. Sest just nii sünnivadki päriselt suured ja olulised asjad. Kirest, pealehakkamisest, usust ja ilmselt ka teatavast valmisolekust mitte liiga pikalt mõelda kui suur ettevõtmine sellest tegelikult kujuneb.

Juba selle aasta oktoobris toob võistlus kokku meie ja naaberriikide noored meistrid, nende koolid ning paneb lisaks oskustele proovile ka korraldajate närvikava. Aga asi on seda väärt – noored õpivad üksteiselt, koolide vahel sünnivad uued suhted ning rakenduslik haridus saab näidata, milleks ta päriselt võimeline on. Sest meisterlikkus ei küsi passi ega riigipiiri, küll aga kõvasti harjutamist, pühendumust ja professionaalsust.

Viis aastat tagasi tekkis VOCO Liigub eestvedajal Silvar Rückenbergil mõte, et teeks jalgsi maakerale tiiru peale. Mitte ühekorraga loomulikult, meil on siiski töölepingud ka kõigil. Nii algas teekond, mille jooksul kogutud kilomeetrid viisid meid Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskusesse, Valgamaa Kutseõppekeskusesse, Räpina Aianduskooli, Viljandi Kutseõppekeskusesse ning viimaks Luua Metsanduskooli.

Kevadel 2026 sai viie aasta eest seatud pöörane eesmärk lõpuks täis. VOCOkad olid üheskoos läbinud terve maakera ümbermõõdu jagu kilomeetreid. Ehk tiir ümber maailma tehtud, ilma lennupiletite, kadunud pagasi ja lennujaama turvakontrollita. Selgus, et piisava järjekindlusega jõuab päris kaugele. Umbes 40 000 kilomeetrit, kui täpsem olla.

Elektrikuks õppimisel on üks väike konks – elektrivõrguga töötamist on üsna keeruline õppida ainult klassiruumis. Seepärast panid VOCO ja E-Service AS seljad kokku ning rajasid Põllu õppehoone juurde võrguelektrike õppeväljaku, kus saab päriselt harjutada välitöid enne, kui „päriselt“ tähendab objekti, klienti ja töötavat elektrivõrku.

Õppeväljak ei sündinud üleöö. Kahe aasta jooksul arendati koos nii väljakut kui ka välitööde elektriku alusteadmiste õpet, et koolis õpitu ja päris tööelu vahele jääks võimalikult vähe üllatusi. E-Service panustas ka õppeklasside tehnilisse võimekusse, andes õppimiseks seadmeid, tööriistu ja muid praktilisi vahendeid. Tulemuseks on koostöö, kus ettevõte ei ütle lihtsalt, milliseid oskusi tööturul vaja on, vaid aitab need oskused ka päriselt õppijatele kätte anda. Sõna otseses mõttes.

VOCO IT Akadeemias vaadati ilmselt ühel hetkel kooli arengukavaeesmärke ja otsustati: “Jah. Kõik. Teeme need kõik korraga ära”. Signe Vedleri juhtimisel on viimastel aastatel jõutud korraldada ITA/INSA esimene ühine linnalaager, tuua majja humanoidrobot ja panna ta ka päriselt õppetöösse, luua uusi õppekavasid ja mikrokvalifikatsioone, korraldada võistlusi ning rajada andmekeskus. Sekka PROXMOXi virtualiseerimiskeskkonna piloteerimine ja koostöös Zone’iga mitme tuhande euro väärtuses serverite ja switch’ide hankimine õppetööks. Tasuta, mis on IT-maailmas teatavasti üks ilusamaid sõnu.

Ja tulemusi jagub: Aasta Küberkool, ASI karikas ja Noore Meistri küberkaitse võit. Lisaks on IT Akadeemia vedanud projekte ja võistlusi, juurutanud Prakti.neti kontseptsiooni, kaasanud välispraktikante ning tugevdanud rahvusvahelist koostööd. Ehk kui keegi küsib, milline näeb välja kooli arengukava praktikas, siis IT Akadeemias on sellele ilmselt olemas nii server, õppekava, projekt kui ka humanoidrobot.

Kui juba Noor Meister Tartusse tuleb, siis vaikselt ja märkamatult pole seda ilmselgelt mõtet teha. VOCO võttis koos Harnoga ette kutsehariduse aasta ühe suurima sündmuse ning alustuseks toodi kogu asi otse Tartu Raekoja platsile. Sest kui tahad näidata, mida kutseharidus päriselt oskab, siis tasub seda teha kohas, kust on üsna keeruline mööda vaadata.

Avasündmusest kuni kogu festivali kaaskorralduseni oli mängus suur hulk VOCO inimeste aega, oskusi ja närvirakke ning tulemus oli seda väärt. Noor Meister tõi kutseharidusele ja VOCOle palju tähelepanu ning näitas, et suudame olla Harno kõrval partner, kellele võib ühe päris suure asja julgelt usaldada. Ja kui korraldajate endi hinnangul olid need kõigi aegade parimad „olümpiamängud“, siis tagasihoidlikkusest võime rääkida mõnel teisel aastal.

Minnes Aasta Kooli konkursile, oli plaan lihtne: näitame, kui äge kool VOCO on. Siis juhtus aga see, et jõudsime kolme parima sekka ja korraga elas meile kaasa terve Tartu. Oma koolipere, vilistlased, koostööpartnerid ja isegi Tartu Linnavalitsus. Ühel hetkel oli puudu veel ainult VOCO lipp Tartu Raekoja eest.

Finaalkoht tõi VOCOle kõvasti positiivset tähelepanu nii Tartus kui üle Eesti, aga veel olulisem oli see, kuidas üks konkurss suutis terve kogukonna ühise eesmärgi taha tuua. Ja päris tavaline see finaalkoht polnud. Varem polnud ükski Eesti kutsekool Aasta Kooli konkursil nii kaugele jõudnud. Seega ei murdnud VOCO finaali jõudes klaaslage ainult enda jaoks, vaid tegi kutseharidusele ukse lahti sinna, kuhu varem polnud jõutud. Ja no kui juba ajalugu teha, siis vähemalt terve kooliperega.

MaitseMeistrid võtsid ette ühe tänapäevase põhiküsimuse, kas küpsised on lubatud või keeldume? Lubame! Ja nendega saab teha ka äri. Gluteenivabad kaerahelbeküpsised rändasid erinevatele laatadele ja müügikohtadesse ning suurepärased müügitulemused näitasid, et tegemist polnud lihtsalt koolitööga, mille lõpus õpetaja linnukese kirja paneb.

Meeskond tegeles päris ettevõtte kombel tootearenduse, müügi, turunduse ja juhtimisega ning iga liige kandis oma rolli. Ja kui juba teha, siis korralikult, lisaks headele müüginumbritele tulid kõige pilkupüüdvama müügiboksi tunnustus ja Tele2 eriauhind. Ehk MaitseMeistrid tõestasid, et hea toode, loovus, järjekindlus ja toimiv meeskond võivad viia päris kaugele. Eriti kui sul on küpsised. Küpsised aitavad alati.

Kui VOCO ILU osakond esitati nominendiks, siis oli selles avalduses nii palju materjali, et saime aru – ILU osakond tegi ühe õppeaastaga sisuliselt kolme Aasta Tegu jagu tegusid.

ILU osakonnas võeti sel õppeaastal üsna sõna-sõnalt põhimõtet „õppimine käib läbi tegemise“. Nii põhjalikult, et vahepeal võis tekkida küsimus, kas neil üldse klassiruume veel vaja on. Õppetöö kolis salongi, lavale, laatadele, ettevõtlusse ja kogukonda ning erialaoskustele pandi juurde turundus, rahatarkus, projektijuhtimine, ettevõtlus ja digioskused.

Aasta jooksul jõuti teha kõike alates vanadest reklaambänneritest uue disaini loomisest, õpilasfirmast ja heategevuslikust spaapäevast kuni rahatarkuse päeva, Südamekodu massaažipäeva ning päris klientidele teenuste pakkumiseni. Uued nelja-aastased erialad jõudsid vaevu alata, kui tekstiiliõppijad olid juba laval oma esimese moeshow’ga. Ja mitte kauaks ainult VOCO laval. ILU tegemisi märgati ning peagi jõuti Noore Meistri suurele lavale, kus tekstiili-, ilu-, juuksuri- ja kosmeetikavaldkonna õppijad ning õpetajad panid ühiselt kokku terve moeshow.

Kõigi nende tegemiste taga oli aga üks ja sama mõte – oskust pole mõtet lihtsalt omada, sellega tuleb midagi peale hakata. ILU õppijad olid korraga loojad, korraldajad, ettevõtjad, turundajad, teenusepakkujad ja esinejad ning õpetajad nende kõrval mentorid ja koostööpartnerid. Ehk ILU ei jäänud sel aastal lihtsalt nimeks osakonna uksele. ILU läks välja ja tegi asju. Päris palju asju.