Aasta õpetajad naudivad oma tööd ja õpilasi
Allikas: Tartu Postimees 3.okt. 2012, Elina Randoja, reporter
Tavaliselt õpetajad teavad, et nende kutsumus on just töö lastega, kuid Sirje Jäär, üks Tartu aasta õpetajatest, sattus kooli pooljuhuslikult ja hoopis teise ameti pealt.
Oma esimesed neliteist tööaastat oli ta Ülikooli kohvikus pagar-kondiiter, nii nagu Tallinnas kutsekoolis õpitud sai. Õpilased käisid tema juures kohvikus praktikal ja 1990ndate alguse ebakindlatel aegadel tekkis tal huvi ka ise koolis kätt proovida.
Kutseõpetaja töö koosneb kolmest osast: teooria õpetamine, praktiline töö ja võistlustel käijate juhendamine. Just esimene sellest nimekirjas on see, mis meeldib Jäärile kõige vähem. «Sinna tundi ei saa lihtsalt minna ja rääkima hakata, enne peab ennast ette valmistama ja läbi mõtlema, millest räägid,» muigas Jäär.
Praktiline töö on õpetaja arvates aga tunduvalt mõnusam, eriti nüüd, kus õpilased enne õppima tulekut teevad rohkem taustatööd ja muutuvad järjest motiveeritumaks.
Jäär rääkis, et tagasi kohvikutööle teda enam ei tõmba. Töö on füüsiliselt raske ja kiire ning kes teab, kas ta enam noorematega stressiolukorras sammu jõuaks pidada. Pealegi sai ta kuus aastat tagasi Tallinna Ülikoolist kätte kutsepedagoogi hariduse ja on nüüd ametlikult ja kutsetunnistusega õpetaja.
Pärandatud amet
Tartu maakonna aasta õpetajale Viivi Peikerile oli amet jällegi üsna etteennustatav. Tema ema töötas koolis 51 aastat ning temagi aineks oli emakeel ja kirjandus nagu Peikerilgi. Vanaema aga õpetas koolis käsitööd.
Peiker ise alustas õpetajatööd juba 17-aastaselt, lasteaiakasvatajana. Selle kõrvalt õppis ta ülikoolis, kuid lõpetades ei läinud tööle mitte kooli, vaid hoopis kümneks aastaks linna haridusosakonda lasteasutuste metoodikuks-inspektoriks.
See kogemus andis talle võimaluse tutvuda kahe vaatepunktiga. «Selle koha peal istudes ei saa täispilti. Sa ei osale koolide töös ega näe kitsaskohti,» rääkis õpetaja.
Nüüdseks on ta töötanud umbes 25 aastat Ülenurme gümnaasiumis ja kuigi pensioniiga on juba täis tiksunud, kavatseb ta puhata alles kolme aasta pärast, kui tema viimane lend gümnaasiumi lõpetab.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis loodab ta kokku saada peaaegu samasuguse tulemuse nagu emal – 47 koolitööaastat.
Nauditavad parandustööd
Tartu linna aasta õpetaja Age Salo sattus 1994. aastal magistriõpingutelt Treffneri gümnaasiumisse emakeelt ja kirjandust õpetama ja on sinna jäänud tänini, ühtegi aastat puudumata.
Salo rääkis, et on ülimalt nauditav näiteks kirjandeid lugedes siseneda noorte sisemaailma ja et iga tund on tõeliselt kihvt, kui õpetaja ja õpilaste vahel tekib hea klapp.
Õpetajatöös ei suuda ta peale suure töökoormuse mingeid vigu leidagi, sest isegi tööde parandamine on mõnus.
«Laupäeva-pühapäeva hommikutel ärkan ma seitsme-kaheksa paiku, teen tassi kohvi ja parandan kolm tundi töid,» naeris Salo. «Teised inimesed loevad sel ajal ajalehte. Aga mina tõesti naudin seda tööd.»
Sirje Jäär, Age Salo ja Viivi Peiker on Tartu linnas ja maakonnas need õpetajad, kes lisaks auväärt tiitlile said kutse ka üleriigilisele vastuvõtule sellel laupäeval.
Pidulikule vastuvõtule, mis peetakse Tartus, on kutsutud 30 aasta õpetaja aunimetuse saajat üle Eesti ning lisaks üks õpetaja eesti koolist välismaalt.
Tartu aasta õpetajad
Liina Arus (kommertsgümnaasium), Terje Hallik (Reiniku kool), Maksim Ivanov (Annelinna gümnaasium), Nikolai Jukin (kutsehariduskeskus), Sirje Jäär (kutsehariduskeskus), Mariana Jürimäe (Raatuse gümnaasium), Ulvi Kruus (kunstigümnaasium), Paul Kunman (kunstigümnaasium), Tiiu Laid (Raatuse gümnaasium), Tiia Puhvel (Karlova gümnaasium), Elle Reisenbuk (Descartes’i lütseum), Age Salo (Treffneri gümnaasium), Ludmila Sapronkina (vene lütseum), Külli Suur (lasteaed Sass), Arno Säks (Tamme gümnaasium), Marika Tammekivi (Annelinna gümnaasium), Sirje Tarraste (Forseliuse gümnaasium), Margit Tennosaar (kutsehariduskeskus), Tiina Teppo (Kivilinna gümnaasium), Piret Trumsi (lasteaed Krõll), Maris Vilms (Veeriku kool) ja Liia Vilu (lasteaed Sipsik).