Arutati Euroopa hariduse ja koolituse kvaliteeti

Rohkem kui 30 aasta jooksul on haridusjuhtide õppelähetustel osalenud enam kui 50 tuhat inimest. Seekordsel seminaril analüüsiti 2008/2009 õppeaasta lähetuste tulemusi. Seminaril osales 86 haridusspetsisalist üle kogu Euroopa.

Eestit esindas sellel esinduslikul foorumil Tartu Kutsehariduskeskuse metoodik PIRET HION.

Seminari ühel olulisemal teemal peatus Euroopa Komisjoni esindaja Tapio Säävälä, kes rääkis muutuste juhtimisest ja õppija kaheksast põhipädevusest:

suhtlemine emakeeles,
suhtlemine võõrkeel(t)es,
matemaatika pluss baasteadmised loodusteadustes ja tehnoloogias,
arvutioskus,
õpioskused,
sotsiaalsed- ja kodanikuoskused,
algatusvõime ja ettevõtlikkus,
kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendusvõime.

Need põhipädevuse punktid on juba saanud või peavad saama iga Euroopa riigi hariduspoliitika osaks.

Piret Hion tõdes, et haridusalased mured on sarnased kõikides riikides, ka heaolumaades. Siin mõningad nendest:

õpetaja pole ühiskonnas piisavalt väärtustatud elukutse;
õpilased on üha kehvema tervise ja õpivõimega;
muutused õpetamises on visad toimuma (eriti just kaua aega ametis olnud pedagoogida juures).

Seminaril osalejad tõid esile lausa imelisi näiteid, mida loovuse ja entusiasmiga on võimalik kordasaata:

näiteks Portugalis on õpilased kaasatud kooli heaperemehelikku juhtimisse;
Norra koolis võtavad tulevased õpetajad pedagoogilise praktika ajal kooli nädalaks ajaks enda hoole alla, saates kooli personali puhkusele;
Śotimaal on kasutusel uus õpetajate tarifitseerimise süsteem, mis tagab nüüdisaegse õppimis- ja õpetamiskäsitluse rakendamise ning toob kaasa ka suurema palga. Selliseid näiteid oleks veelgi tuua.

Positiivsena tõi Piret Hion esile seda, et isegi Euroopa kontekstis oleme meie paljuski esirinnas.

Õpioskused, kool kui õppiv organisatsioon, õppeprotsessi kvaliteedi juhtimine – need märksõnad on kuumad kogu Euroopas.

Jalgratta leiutamise asemel võimaldavad rahvusvahelised kontaktid õppida teiste headest kogemustest.