Emakeelenädal VOCO-s
14. märts valiti emakeelepäevaks kui eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünnipäev. Kõik, kes soovivad, saavad 14. märtsil osa võtta üleriigilisest e-etteütlusest. https://etteytlus.err.ee/. Lisaks toimub VOCO eesti keele õpetajate koostatud viktoriin kolmes raskusastmes, mille võitjatele on auhinnaks Valdur Mikita pühendusega teos “Kodukäija koodeks”.
14. märtsil saavad kõik koolipere liikmed saata auhindamiseks piltkirjas lause “Minu emakeel on ilus eesti keel”, aadressile emakeelepaev2025@gmail.com
HUVITAVAID FAKTE KRISTJAN JAAK PETERSONI KOHTA
1. Kristjan Jaak Peterson sündis tegelikult 2. märtsil
Ehkki Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva tähistatakse 14. märtsil, sündis ta tegelikult oma eluajal kehtinud kalendri järgi 2. märtsil. Üle saja aasta hiljem, kui ka meie regioonis mindi Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile, sai tema sünnikuupäevaks 14. märts.
2. Kristjan Jaak Peterson oli väliseestlane
Kristjan Jaak Peterson oli väliseestlane: ta sündis ja elas suurema osa elust Riias. Eestis veetis Peterson vaid napilt üle aasta, kui noormees käis Tartu ülikoolis.
3. Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi eesti rahvuslasi
Ehkki Riias sündinud, tutvustas Peterson end alati eestlasena. Ta oli Tartu ülikooli esimene üliõpilane, kes end eestlasena määratles. Noormehe kindlameelsus enese eestlaseks pidamisel oli eriti tähelepanuväärne seetõttu, et toona oli rahvuse mõiste veel võrdlemisi uus ning enda määratlemine rahvuse järgi väga haruldane.
4. Miks Peterson jalgsi Riiga kõndis?
Küllap teavad paljud Petersoni jalgsiretkest Riiga, mis tänapäeval kõlab väga romantiliselt ning sobib kokku boheemlasliku loomeinimese kuvandiga. Tegelikult kõndis ta pika maa maha hoopis praktilisemal eesmärgil: luuletajal oli vaja minna vanematekoju, ent rahanappus ei võimaldanud mugavamat reisivahendit.
5. Vanemuise eest võime tänada Kristjan Jaak Petersoni
„Laena mulle kannelt, Vanemuine!“ – nende sõnadega algab eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“. Kui poleks olnud Kristjan Jaak Petersoni, näeks meie tüvitekst välja aga sootuks teistsugune. Eesti tekstis sai Wainemuinenist Vanemuine. Ei ole tõendeid, et Vanemuine oleks enne Kristjan Jaak Petersoni tõlget eesti rahvalauludes esinenud. Nii võib Kristjan Jaak Petersoni pidada eesti rahvusmütoloogia alusepanijaks ja Vanemuise maaletoojaks.
6. Peterson kõneles heebrea keelt
Haruldase keeleoskusega Kristjan Jaak Peterson oskas ilmselt vähemalt 16 keelt. Juba varases nooruses kõneles ta eesti, saksa ja rootsi keelt, hiljem teenis ta leiba ka heebrea, kreeka, ladina, vene ja inglise keelt õpetades. Lisaks õppis ta näiteks araabia ja kaldea keelt ning tundis huvi Aasia ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste keelte vastu.
7. Peterson oli minimalist
Petersoni ideaal oli olla minimaalsete vajadustega tõeotsija. Luuletaja pidas etiketti ja moodsaid kombeid narruseks ning ei hoolinud rõivastusest ja teiste arvamusest. Petersoni tõekspidamisi illustreerib ka väljavõte tema päevaraamatust: “Meie ajal arvavad inimesed moekombeid hääduse olevat, ja mõnd, kes küll hää mees on, arvatakse kurjaks, sest et ta teiste tühjade kommete järele ei ela. Nõnda on lugu ka minuga, sellepärast, et mul tühjade kommete õppimiseks aega ei ole, kui ma tarkust tahan õppida.”
8. Peterson pani aluse Eesti karikatuuri sünnile
Kirjasõna kõrval andis Kristjan Jaak Peterson oma panuse ka kujutava kunsti edendamisse. Tema joonistatud ja ajalehes avaldatud pilte peetakse Eesti esimesteks karikatuurideks.
9. Petersonist on kirjutatud mitu ilukirjanduslikku teost
Kristjan Jaak Petersonist on inspiratsiooni saanud ka eesti proosakirjanikud. Jaan Krossi teoses „Taevakivi“ tekib konflikt Petersoni ja tema kaasaegse Masingu vahel. Raamatus käsitletakse ka Masingu kriitikat Petersoni luule pihta. Maimu Bergi romaan „Seisab üksi mäe peal“ on kirjutatud Kristjan Jaak Petersoni vaatepunktist ja käsitleb eesti rahvusliku identiteedi küsimusi.
Täname artikli eest VOCO õpetajaid Aile Laats ja Kätlin Kask-Adamson.