India Silicon Valley tehnikaharidusega tutvust tegemas

India Vabariik oma 1,4 miljardilise rahvaarvu ja maailma seitsmenda territooriumiga on mõistagi hästi tuntud. Kes mäletab emotsionaalseid Bollywood´i filme, kes armastab üle kõige India toitu, kes teab Indiat kui male ja jooga sünnimaad või hoopis Himaalaja ja Goa turismisihtkohtade järgi. Vähem teatakse India Vabariigi hariduselust.

Tartu Rakendusliku Kolledži kutseõpetajatel Vilve Pohlal ja Tanel Plovitsal oli võimalus see lünk täita ning oma silmaga vaadata kuidas Indias oskusi õpetatakse. Nettur Technical Training Foundation (NTTF) tegevdirektori B.V. Sudharshan’i kutsel külastasid nad 6.-14. märtsini Bangalores asuvat instituuti.

NTTF on meie mõistes hiigelsuur organisatsioon, kuhu kuulub üle 60 õppekoha kogu Indias ning üle 50 000 õppuri. Algas kõik 1959 aastal, kui Šveitsi valitsusväline organisatsioon HEKS asutas Netturis, Kerala osariigis esimese koolitust pakkuva õppeasutuse. Tööriistade ja stantside valmistamise kursustest on kasvanud sihtasutus, mis pakub üle India ühiskonna vajadustele vastavat tehnika alast haridust.

Kas India ja Eesti kutsekooli saab võrrelda?

Meisterõpetaja Vilve Pohla sõnul on VOCOt ja Bangalores asuvat NTTF instituuti raske võrrelda, sest mastaabid on nii erinevad. Bangalore, kus on 15 miljonit elanikku ning mida peetakse India Silicon Valley´ks, India kosmose- ja lennundustööstuse keskuseks, on lihtsalt nii suur. “Kutseõppe süsteem aga on meiega üsna võrreldav. Ka seal pakutakse kolmeaastast õpet, nii nagu meil kutsekeskharidusõpe. Vaid kutseoskusi saab õppida 1-2 aastaste kursuste raames ja samuti on seal lühemad jätkuõppe ja täiskasvanute kursused,” rääkis ta.

Samamoodi on võrreldavad tehnika erialad. “Bangalores on tegelikult kaks õppekohta. Meie külastasime tehnikakooli, kus õpetatakse meie mõistes elektroonikuid, mehhatroonikuid, tööriistade tehnikuid, CNC pinkide operaatoreid, IT ja veebispetsialiste. Nii mõnegi õppetöökoja sisustus tegi kadedaks, sest õppijate käsutuses olid 3D printerid, mõõtelaborid ja sellised CNC pingid, mida meil ei ole.” Ja kuigi kutsehariduse kvaliteeti ei määra üksnes sisustus, annab see aimu mis tasemel õpet pakutakse.

Kutseõpetaja Tanel Plovitsale avaldas muljet ka hästi struktureeritud koolisüsteem. “Õpetajad ja õpilased teadsid mida nad teevad ja kuhu tuleb välja jõuda. Näiteks töökojas oli paika pandud, mida keegi mis kuupäeval tegema peab,” tõi ta näite. Õppetöö efektiivsest korraldusest andis tunnistust ka IT erialade õpe, kus õpilased õppisid nö “pesades”. “Igas pesas oli oma teema: veebidisain, suurandmed ja küberturvalisus. Õpetaja oli pigem juhendaja, ning õpilased töötasid oma teema kallal iseseisvalt. Aasta jooksul käiakse läbi kõik teemad ning muuhulgas praktiseeritakse meeskonnatöö oskusi,” lisas Pohla.

Tehnikahariduse tulevikku teemad on sarnased

NTTF veedetud nädala sisse jäi ka Karnataka osariigi hariduskonverents, kuhu olid sõitnud osalejaid nii Jaapanist kui Suurbritanniast ning mitmetest teistest Euroopa riikidest. VOCO õpetajad Vilve ja Tanel panid kõrva taha mitmeid märksõnu, mis on aktuaalsed ka Eestis.
“Indias on leitud et haridus on võti tulevikku ja nad panustavad sellesse palju. Just oskuste õpe ja kaasaegse tööstuse vajaduse kokkuviimine jäi kõlama. Räägiti Tööstus 4.0, mis tähendab, et vaja on uusi oskusi, näiteks tehnoloogia, IT, robootika vallas,” märkis Pohla ja lisas et need teemad on samad nii Eestis kui Indias.

Tanel Plovits kirjeldas, et konverentsil rõhutati mitu korda ka naiste tööhõivet. Uues kaasaegses tööstuses saavad töötada ka naised, kuid selleks on vaja tõsta tütarlaste osakaalu tehnika õppurite seas. “Koolis oli tunda tüdrukute ja poiste erialade valikuid. Kui tütarlapsed õppisid veebi- ja moedisaini ning tekstiili, siis poisid õppisid tehnilisi erialasid,” selgitas ta.

“Muidugi räägiti palju täiend- ja ümberõppest, mikrokvalifikatsioonidest ja kutsehariduse tippkeskustest. Kindlasti on meil piisavalt sarnaseid teemasid India ja NTTF koolidega,” lisas Pohla.

Väärtused ja väärtuskasvatus avaldas muljet

Mõistagi on ka erisusi. Vilve Pohla tõi välja, et NTTF on erakool ning seal on õppemaks. “Aga on olemas ka ettevõtete sponsorlus, stipendiumiprogrammid ja valitsuse rahastus. Seega oskuste õppe rahastamise allikad on mitmekesised. Ühest küljest võib õppemaks piirata madalamate kastide noorte ligipääsu haridusele kuid samas on koolil sotsiaalne vastutus ja osad noored õppemaksu ei maksa. Vastupidi, oskused ja amet aitavad majanduslikust kitsikusest välja ronida. Ja väljalangevus koolist on meie mõistes väga madal – alla 5 % alustanutest langeb välja,” toob ta ühe näite.

Muljet avaldas ka kooli haridusfilosoofia, mis tähendas seda, et peale oskuste väärtustati ka inimeseks olekut. “Näiteks on koolis igal hommikul esimene pooltund väärtuskasvatuseks. See tähendab hommikuringi, mis algab vaikse palvusega. Ükskõik millist usku oled, saad oma vaikse palve öelda. Hommikuringis on erinevad tegevused grupiprotsesside toetamiseks ning väärtuste ja inimeseks olemise õpetuseks. Esimesest tunnist pool tundi kulub erinevatele väärtuskasvatuse elementidele. See on kõikide õpetajate rida ja kõik kannavad samu väärtusi,” selgitas ta.

Kooli väärtustest kõneles ka kooli aastapäeva aktus kuhu olid kutsutud koolipere, lapsevanemad ja vilistlased. “Tunnustati parimaid õpilasi ja kutsuti nad lavale. Samamoodi suure pidulikkusega peeti meeles tööjuubilare – suured pildid ekraanil ja lavale kutsuti kogu pere. Nii tunnustati ka peret töö ja toetuse eest ja see oli minu arvates hästi ilus ja liigutav. Tööjuubilaridele kingiti väike karbike, hiljem sain teada, et karbikeses oli sees tükk kulda.
Mulle avaldas muljet inimeste sisemine väärikus. Kõik kes meiega suhtlesid olid uhked oma kooli üle ja õpetaja ameti üle,” kinnitas Vilve Pohla. “Leidsin sealt toredaid inimesi kellega ma sõbraks sain,” lisas ta.

Mõistagi on Indiast kogutud elamusi rohkem. Aga olulisim on see, et tehnikahariduse vallas on koostööle stardipauk antud. NTTF tegevdirektor, härra B. V. Sudharshan’i visiiti Tartusse on oodata lähikuudel. Ühiseid teemasid on küll: õpetajate ja õpilaste vahetused ning koostöö elektriautode, IT, mehhatroonika ja robootika õppe suundades. “Ootame koostööd suure huviga, sest on ilmselge, et üksteiselt õppida on mõlemal osapoolel,” kinnitas Rakendusliku Kolledži direktor Raini Jõks.

Loo kirjutas Kaire Mets.