IT Akadeemias õppiv Pirko Vichmann: Kui vähegi huvi on, siis tuleks ära proovida!
IT kohta ringleb palju müüte nagu kutsehariduse puhulgi. Tartu Rakendusliku Kolledži IT Akadeemias õpivad mitu särtsu täis neidu, kes näevad enda tulevikku just IT alal. Tegime juttu Pirko Vichmanniga, kes õpib IT Akadeemia 2. kursusel tarkvaraarendajaks ning kirjeldab end veidi kentsaka ja ambitsioonika inimesena.
IT akadeemiasse õppima
Pirko jõudis IT Akadeemiasse pärast põhikooli lõpetamist, kuna soovis lisaks keskharidusele ka ameti omandada ning IT pakkus talle huvi. “Kui otsisin koole, kus seda õppida saaks, leidsin vaid kolm ning Tartu VOCO tundus nendest kõige lahedam,” kirjeldas Pirko, miks langes valik just VOCOle.
“Kuna ma polnud varem otseselt IT-ga tegelenud, siis kartsin, et olen teistest väga maas, kuna kindlasti on siin inimesi, kes on arvutitega tegelenud lapsest saati. Tegelikkus polnud aga sugugi nii hirmus, kui ma kartsin,” jagas Pirko mõtteid kandideerimise osas. “Mul ei olnud suurt ettekujutust enne õppima asumist, aga hetkel tundub, et see peamiselt ikkagi ühtis,” on Pirko tehtud otsusega rahul.
Akadeemias õppimise erinevus teiste erialadega võrreldes
IT Akadeemiasse saab kandideerida pärast põhikooli lõpetamist. Tavapärase kolme aasta asemel kestab õppetöö 4 aastat, kuna akadeemias õppivatel noortel on eesti keele, inglise keele ja matemaatika riigieksamid kohustuslikud ning aineid õpitakse samas mahus, mis gümnaasiumis. Viimane aasta koosneb suuremas mahus praktikast. “Peame neid aineid veidi rohkem võtma, kui teised VOCO erialadel õppijad. Samas annavad ülereaalained head vaheldust erialatundidele, nii ei väsi ühest ainest kunagi liiga ära,” rääkis ta.
Tartu Rakenduslikus Kolledžis on igal soovijal võimalik riigieksameid teha. Kool toetab noori, et nad jätkaksid oma haridusteed ja saaksid oma ala tippspetsialistiks, seetõttu pakub ka tuge riigieksamiteks valmistumisel kõikidele huvilistele.
Pirko toob välja, et õpe on paindlik. Näiteks programmeerimises saab tegutseda omas tempos ning akadeemia pakub võimalusi osaleda erinevatel võistlustel ja konverentsidel. “Arvasin, et erialaained kujunevad üksluiseks, aga tegelikult õpime me tarkvaraarenduse mitmeid külgi. Alati on tunnis huvitav,” sõnas Pirko.
Akadeemias õppimine võib jätta mulje, et muu elu jaoks enam aega ei ole. Pirko on hea näide, et kõike jõuab teha, kui vaid viitsimist on. “Mul pole otseselt IT-ga seotud hobisid, aga mulle meeldib lugeda raamatuid, mängida videomänge ja kitarri. Lisaks käin kooli kõrvalt tööl alates sellest õppeaastast,” kirjeldas ta.
Mis saab edasi pärast nelja aastat õpinguid?
Uurides, millised on Pirko plaanid pärast lõpetamist, on neiul siht selge. “Soovin kohe minna erialasele tööle ning sealt saada uusi kogemusi ja oskusi. Oleks tore teha seda kuskil mujal Euroopas, kui võimalus selleks peaks tekkima,” sõnas ta. “Kõrgkooli läheks ma edasi juhul, kui tunnen, et see mind tööturul aitaks või tahaks mõnda teist ametit juurde õppida. Hetkel ma sellele aga väga ei keskendu.”
Teistele tüdrukutele, kes on huvitatud IT-st, soovitab ta kolme. ITs on palju poisse ja neid ei ole mõtet karta. “Nad ei ole tegelikult nii hirmsad,” lisades juurde, et IT on väga huvitav ja kui vähegi huvi on, siis tuleks ikka ära proovida.
IT ja stereotüübid
IT on tuntud pigem meeste alana. Pirko sõnutsi võib arvamus sellest nagu naised sellel alal hakkama ei saa, olla kujunenud sellest, et alguses olid ITs pigem mehed ja nüüd on arvamus, et see ongi meeste ala ning naiste jaoks liiga keeruline. “Minu arvates ei mõjuta inimese sugu kuidagi nende suutlikkust sellel erialal,” rõhutas Pirko lisades, et talle ei meenu ühtegi korda, kus ta oleks kokku puutunud stereotüüpse suhtumisega IT kontekstis.
Lugu Pirkoga on esimene kolmeosalisest persoonilugude sarjast, kus IT Akadeemias õppivad tüdrukud jagavad enda mõtteid ja teekonda.
IT Akadeemiasse saab kandideerida pärast põhikooli lõpetamist ning õppetöö kestab neli aastat. Õppida on võimalik kahel erialal: tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialist.