IT kutseharidus on väärt alternatiiv gümnaasiumile
Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Polütehnikumi, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Tartu Rakendusliku Kolledži, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning ettevõtete koostöös ellu viidava IT Akadeemia programmi eesmärk on lisaks teistele haridustasemetele edendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna (IkT) kutsekeskhariduse õpet.
IT Akadeemia programmijuhi Signe Ambre sõnul alustati viis aastat tagasi tarkvaraarendaja ning IT-süsteemide spetsialisti õppekavade uuendamisega, millega mindi üle nelja-aastasele õppele. See oli kutsekeskhariduse tasemel kolmeaastaste õppekavade kõrval väga uuenduslik. Üks arendustegevuste võtmekohti on haridusasutuste ja ettevõtete koostöö ning just tööandjate hinnangul oli tehnikaerialadel põhikoolijärgne kolmeaastane kutsehariduse õpe liiga vähene, et olla tööelus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas edukas.
Tartu Rakendusliku Kolledži ehk VOCO IT-kutseõpetaja Timo Puistaja sõnul valmistatakse noored ette tööturule sisenemiseks.
„Igapäevane protsess on üles ehitatud põhimõttega from zero to HERO ehk alustame tõesti nullist ja jõuame erialaoskustega lõpuks väga heale tasemele. Viimast kinnitavad nii tööandjad, OSKA raportid kui ka head tulemused kutsevõistlustel,“ teatab Puistaja.
Kuna lisaks klassiruumis toimuvale on õpilastel kohustus läbida kolm praktikat, on neil tööturule sisenedes juba ka töötamise kogemus. Tublimad õpilased on omandanud vajalikud teadmised, et jätkata õpinguid kõrgkoolis.
Programmis osalevate koolide jaoks on oluline säilitada ka pakutava hariduse kvaliteet ja ajakohasus ning seal on palju abi nii koolide omavahelisest koostööst kui ka koostööst tööandjatega.
„Väga heaks sisendiks on tihe koostöö praktikaettevõtetega, kellelt saame teadmust, missugused tehnoloogiad on parajasti populaarsed ja vajalikud. Meie õpetajad on tihti ka erialased praktikud ning toimetavad väljaspool klassiruumi ka erasektoris,“ räägib Puistaja.
Helen Pärk, Tallinna Polütehnikumi direktori asetäitja õppealal, toob välja, et lisaks headele erialateadmistele annab õpe keskhariduse. Tänu nelja-aastasele õppeajale on võimalus õpetada üldharidusaineid mahus, mis toetab riigieksamite sooritamist. Viimased on olulised kõrgkooli edasi õppima minekul, kui lõpetajal selleks edaspidi soov tekib.
Kutsekeskhariduses üldiselt ei ole riigieksamite sooritamine kohustuslik, aga õppijate tulevikuväljavaateid arvestades pööravad IT Akadeemia partnerkoolid lisatähelepanu oma õpetajate pädevuste tõstmisele: „Oleme korraldanud praktilisi ja sisukaid koolitusi programmi partnerkoolide matemaatika, eesti ja inglise keele õpetajatele, kus lisaks ainedidaktikale on tähelepanu keskmes õpilaste ettevalmistus riigieksamiteks. Eesti keele õpetajate koolitused muudavad meeleolukaks eesti kirjanikud, kellelt saadud inspiratsioon on lisanud õppekavadesse üldist kultuuriteadlikkust tõstva osa. Sellised ühised koolitused liidavad partnerkoolide õpetajad võrgustikuks, kellega suhelda ka väljaspool koolitusi, jagada muresid-rõõme, kuid ennekõike häid ideid ja metoodikaid.
Samuti toetatakse õpilasi: „Sel aastal toimus teist korda õpilaste eesti keele laager, kus enam kui sada partnerkoolide õpilast valmistusid spetsiaalselt eesti keele riigieksami sooritamiseks. Lisaks keeleõpetajatele hoidsid toonust üleval kehalise kasvatuse õpetajad, kes virgutasid kirjutamisest väsinud noori vahepauside ajal. Hoolimata väga tempokatest ja tihedatest päevadest on mõlemal korral nii õpilased kui õpetajad laagri sisuga väga rahul olnud ning kavas on pakkuda sellist võimalust edaspidigi,“ tõdeb Pärk.
Riigieksamite sooritamine on oluline kõrgkooli edasi õppima minekul, kui lõpetajal selleks edaspidi soov tekib. Kõrghariduses võib õppida mõnel teisel erialal, aga omandatud IT-kutseharidus annab head baasi, mida siduda uue erialaga. Kahe valdkonna haridus on tulevikus kindlasti suur eelis.
IT Akadeemia programmis pööratakse olulist tähelepanu õppijate väljalanguse vähendamisele. Õppijate toetamiseks kasutatakse muuhulgas mentorlust ja tuutorlust, esimesel juhul toetab õppijat õpetajast mentor, teisel juhul kaasõpilane.
IT Akadeemia partnerkoolis, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on kasutusel tuutorprogramm, mille raames õpilased üksteist toetavad, jagades omavahel kogemusi ja teadmisi. Tuutoriks võib saada vabatahtlikult 2., 3. või 4. kursuse õpilane, kes läbib enne õppeaasta algust vastava koolituse. Seejärel esinevad nad esmakursuslastele ettekandega, mille alusel koolis alustavad noored saavad endale sobiva tuutori valida.
„Tuutorite põhieesmärk on aidata esmakursuslastel uues koolis sisse elada. Kohtumised toimuvad detsembrini vähemalt kord nädalas ja edasi juba vastavalt vajadusele. Sageli saavad neist ka head sõbrad,“ tutvustab programmi mentor Olga Guskova.
Tuutorluse programmi alustati neli aastat tagasi: „Õpetajatelt tuli idee, et õpilased võiksid ise olla tuutoriks, kuna nad tunnevad õpilaste hingeelu omast kogemusest paremini ja teavad, kuidas hakkama saada. Õnneks olid paljud aktiivsed õpilased nõus kohe alustama,“ jätkab Guskova, kelle sõnul ei ole süsteem veel täiesti välja arenenud, kuid korralik vundament on juba olemas.
Guskova sõnul on tuutorprogramm lisaks esmakursuslastele kasulik ka tuutoritele endale, kuna nad saavad end tunda vajaliku ja olulisena. Lisaks aitab selline süsteem kaasa õppegrupi ühtsustunde tekkimisele, mis uuringute kohaselt vähendab oluliselt õpingute katkestamist. Nii on õpilased korraldanud õppekäike ja ühisüritusi, mis on olnud hästi läbimõeldud, meeleolukad ja aidanud omavahel paremini tuttavaks saada.
IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) ettevõtete koostööprogramm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Kaasatud on kolm kõrgkooli, kolm kutsekooli ja ettevõtjate esindusorganisatsioonina Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). Programmi viib koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ellu Haridus- ja Noorteamet.
Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes 18. juuni 2024