Karjäärinõustaja soovitab: kuidas aidata noorel edasiõppimise valikuid teha
Koos kevadega tõuseb paljude põhikooli lõpetajate ette küsimus: kuidas ja kuhu edasi õppima minna? Kindlasti vajavad noored valikute tegemisel ka lapsevanema toetust ja nõuannet. Karjäärinõustaja Roveena Kapp jagab lapsevanematele kolm näpunäidet, mida edasiõppimisvalikut tehes silmas pidada.
Lähtu huvidest, oskustest, võimetest
Sageli peetakse esimeseks või isegi ainukeseks valikuks jätkata õpinguid gümnaasiumis. Keskhariduse omandamine on kindlasti õige samm edasi. Aga ka siin on mõistlik kaaluda erinevaid alternatiive, sest gümnaasiumite õppekorralduses, õppesuundades ja valikainetes on palju erisusi. Olgu siis reaal- või humanitaarsuund, bioloogia, keeled või hoopis võimalus tegeleda robootikaga. Karjäärinõustaja Roveena Kapi sõnul on valikute langetamisel oluline mõelda noore huvide, oskuste, saavutuste ja tugevate külgede peale. „Mõnikord võib lapsevanemal olla keeruline eristada enda ambitsioone ja noore soove, kuid paraku ei saa kooli lapsevanema unistuste järgi valida. Kasvõi seetõttu, et kui koolis õpitav on noore huvidega kooskõlas, sujub õppimine kindlasti paremini ning lõpetamine on edukam.“
Kui aga noore põhikooli lõpetaja silm läheb särama arvutite või programmeerimise peale, siis on IT-akadeemia gümnaasiumile parim alternatiiv. IT-akadeemia programm kestab neli aastat ja selle saab läbida näiteks Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Gümnaasiumist pikema õppeaja sees on arvestatavas mahus IT-eriala aineid ning kooli lõpus on vaja teha nii riigieksamid kui ka eriala kutseeksam. „IT-akadeemia tugevuseks on kindlasti see, et lõpetajal on eelised kõrgkooli sisseastumisel, samuti ootavad oskustega praktikuid tööle IT-sektori ettevõtted. Kindlasti soovitan IT-akadeemiat ka neidudele,“ lisas ta.
Praktiliste erialade vahel valides
Kindlasti on tänaste põhikooli lõpetajate seas ka neid, kel praktiliste ülesannete lahendamine ja oma käega nokitsemine sobib paremini kui teooriatunnid. Oskuste maailm on aga veelgi laiem ning kutsekoolides on kümneid erialasid, mille vahel valida. Kuidas siis see sobivaim välja raalida? Roveena Kapp soovitab noorel otsida vastuseid järgmistele küsimustele:
Mida mulle teha meeldib? Milline minu praegustest hobidest ja oskustest võiks viia tuleviku elukutseni?
Kas ma tunnen end hästi iseseisvalt töötades või on minu jaoks oluline suhtlemine ja koostöö teiste inimestega?
Mis on õpingute eesmärk – kas hea palk ja kindel töö või millegi kasuliku omandamine kogu eluks?
„Näiteks, kui garaažis askeldamine või masinate putitamine meeldib, siis soovitan esmalt kaaluda auto- ja tehnika erialasid. Elektriku, mehhatrooniku või keevitaja erialade lõpetajad võivad oodata häid töö- ja palgapakkumisi. Hiljuti avaldatud parimat palka maksvate tööstusettevõtete seast leiab näiteks ka meie hea koostööpartneri Tarmeteci. Kui aga tehnikahuvi kõrval on tugevad koostöö- ja organisaatorivõimed, siis võib unistada ka tulevasest väikeettevõtja rollist peale autotehniku oskuste omandamist.”
„Igal juhul ei tasu arvata, justkui saaks kutsekoolis kuidagi lihtsamalt läbi,“ lükkab Kapp eelarvamusi ümber. „Kutsekeskharidusõppes on üldained, eriala oskuste õpe ning praktika ja ilma pingutuseta ei saa siingi. Lisaks on kutsekeskharidus võrdsustatud gümnaasiumis omandatud keskharidusega ning igal aastal jätkab hulk noori õpinguid.“
Pole olemas lõplikult õigeid või valesid otsuseid
Karjäärinõustaja sõnul võib noorte otsuste taga peituda hoopis õpinguteväliseid tegureid. „Eesti noortel on üldiselt soov iseseisvuda ja kodust lahkuda ning Tartusse õppima tulles alustatakse ka iseseisva eluga. Edasiõppimise valikuid mõjutavad sõbrad ja klassikaaslased, kellega koos on kindlam uues koolis kohaneda. Vahel lähevad otsused täppi, vahel mitte. Kooli või erialavahetus on normaalne osa „oma elu kutse“ otsingutest. Õppimine on alati parem otsus,“ lisab ta.
„Aga olen oma töö käigus kogenud, et kui põhikooli õpingud pole olnud kuigi edukad, siis uuritakse esimese asjana, millistele kutsekooli erialadele on kõige väiksem konkurss. See on küll viimane asi, mille järgi eriala valida,“ manitseb karjäärinõustaja. Konkurents on loomulik (töö)elu osa ning seda pole võimalik lõputult vältida. Oluline on siiski leida tasakaal soovide, huvide ja võimete vahel.
„Kõikumalöönud enesekindlust ja usku saab toetada ka lapsevanem. Tehke koos väike inventuur seniste saavutuste, oskuste ja huvide kohta olgu see siis toiduvalmistamine, puhtusearmastus, visadus sporditreeningutel või huvi looduses liikumise vastu. Pöörake need omadused enda valikute aluseks ning kirjeldage motivatsioonikirjas kuidas need aitavad erialal edukalt õppida,“ soovitab Roveena Kapp. „Muide, eneseusk ja keskkonna vahetus võib õpimotivatsioonile väga hästi mõjuda,“ lisas ta.
Lisaks võiks lapsevanem suunata noore ka mõne karjäärinõustaja juurde. Paljudes koolides ja Töötukassas on oma karjäärispetsialistid, samuti saab põhjalikku nõustamist Tartu Rakendusliku Kolledži karjäärinõustajalt.