Kolm kooli käiasid Käärikul keelt

Kui tavaliselt on Kääriku spordikompleks lumistel vaheaegadel täitunud treeninglaagrites osalejate ja suusatajatest külalistega, siis 27. veebruarist kuni 1. märtsini liikusid hoonetes ka mappide ja ÕSidega noored. Toimus kolmepäevane emakeele riigieksamiks valmistumise intensiivkursus Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO), Tallinna Polütehnikumi (TPT) ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse IT Akadeemia õpilastele.

IT Akadeemia raames loeme ootuspäraseks riigieksami tulemust, mis võimaldab  soovijatel jätkata õpinguid kõrgkoolis. Kuna meie õpilased peavad sooritama emakeele riigieksami juba II kursuse lõpus (tavagümnaasiumi mõistes pärast 11. klassi), pole eksamil saadud punktid olnud alati ootuspärased.

Eelmise aasta kevadel tekkis Tartu ja Tallinna IT Akadeemia emakeeleõpetajatel  ühise arutelu käigus mõte pakkuda lisaks olemasolevatele ainetundidele nimetatud koolides õppivatele tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti eriala 2. kursuse noortele võimalust intensiivseks emakeele riigieksami
materjali kordamiseks.

Lisaks on igal aastal olnud neid III ja IV kursuse õpilasi, kes sooviksid emakeele riigieksamit parema tulemuse saavutamiseks uuesti sooritada. Neid aspekte arvestades selgitasid emakeeleõpetajad esmalt välja, kui palju on lisaks II kursuse õpilastele ka vanemate kursuste noori, kes sooviksid korduseksamit teha ja kas nemad on sellisest laagrist huvitatud. Arvud kokku liidetud, selgus, et kolme kooli peale on enam kui 100 potentsiaalset eksaminandi.

Kui sai selgeks, et laagri korraldamiseks on olemas ka rahalised vahendid, algas juba enne jõule tõsisem ettevalmistusperiood. Sisulise töötubade korraldamise ja õppematerjalide koostamise keerulise, ent põneva töö tegid ära emakeeleõpetajad. Lepiti kokku, et kolme laagripäeva jooksul toimuvad järgmised õpitoad:

1. oluliste grammatikareeglite kordamine;
2. lausestus ja arutlevale tekstile sobiv stiil;
3. funktsionaalse lugemisoskuse arendamine;
4. tekstiloome ehk kirjandi ülesehitus;
5. kirjandi näitlikustamine ja lõimingud teiste ainetega.

Mitmete veebikohtumiste käigus leidsid õpetajad endale meelepärase töötoa teema ja asusid materjale koostama. VOCOst Kairi Kärbla ja Kätlin Kask- Adamson panid kokku 90-minutiliste grammatika õpitubade teemad, Maarja Valk suunas õppureid kirjandi ülesehituse korrektsel vormistamisel  ja andis näpunäiteid, et kirjutatu vastaks arutleva teksti nõuetele. Aile Laats võttis
enda kanda kirjandi näitlikustamise ja ainetevahelise lõimingu teemad. Tallinna Polütehnikumi õpetaja Tiina Luik pühendus õpilaste stiili ja sõnastusprobleemide lahendamisele ning VOCOst Maria Uuetoa ja TPTst Terje Varuli õlgadele jäi funktsionaalse lugemise töötoa läbiviimine.

Peale sisulise töö oli vaja mõelda, kuidas laagri korralduslik pool võimalikult hästi sujuks. Selle eest vastutas Harno koordinaator Elis Vengerfeldt, suurepärane idee oli teha laager just Käärikul. Et korralduslik info laagris kõigi õpilasteni jõuaks, kandis hoolt TPT IT Akadeemia projektijuht Anu Baum.
Seega kui n-ö tavakoolides algas III vaheaeg, asusid Tallinna, Tartu ja Ida-Virumaa õpilased Kääriku poole teele, et ühildada kolmel päeval nii keeleõpingud, veidi suuremad ja väiksemad spordipausid, filmiõhtud kui ka lõppakordina kolmandal päeval proovieksami kirjutamine.

Laagri ajal õpilastega suheldes selgus, et nad on väga rahul nii õpitubade, vaheldust pakkuvate liikumispauside kui ka õhtuste filmivalikutega. Eraldi märgiti ära Kääriku kokkade gurmeeväärset menüüd ja meeldivat keskkonda spordikeskuse hotellis. Meeleolukate liikumispauside läbiviijaks oli VOCO spordijuht Silvar Rückenberg, keda assisteeris IKT-osakonna juhataja Signe Vedler. Õpetajad Aile ja Terje innustasid isikliku eeskujuga õpilasi võistlema ja lõid kaasa lumejalgpallis väravavahtidena. Poolsalajase üritusena kasutati ka võimalust teha tutvust kuulsa Kekkose sauna ja 5×5 m suuruse jääauguga.

Laagri viimaseks päevaks oli iga õpetaja valinud välja tema töötoa kõige aktiivsema õppuri, kes sai lisaboonusena saadud teadmistele kingituseks kirjastuses Maurus välja antud Maarja Valgu koostatud kogumiku  “Valmistu eesti keele riigieksamiks”, kuhu oli sisse kirjutatud nii pühendus kogumiku koostajalt kui ka head soovid õpetajalt. Talviselt karges ja päikeselises keskkonnas saime tunda uhkust oma toredate õpilaste üle, kes näitasid end laagris parimast küljest.

Mitmedki neist väljendasid mõtet, et kui nad oleksid teinud valiku laagris mitteosalemise kasuks, küllap oleksid seda kahetsenud. Kui 100 laagrilisest kas või 10 protsenti saab riigieksamil oodatust kõrgema tulemuse, võib kogu ettevõtmist pidada kordaläinuks.

Mõned väljavõtted õpilaste tagasisidest

• Meeldis, et sai targemaks eksami jaoks ja kogu aeg ei olnud ainult õppimine. Sai teha sporti, vaadata filme ja vaba aega oli ka piisavalt.
• Väga vabalt sai ennast tunda ja liikumispausid olid toredad.
• Söök ja inimesed olid imelised.
• Vaba aega rohkem tundide vahel ja tunde vähem, aga pikemad, et ei jääks midagi pooleli.
• 1 vōi 2 päeva pikem oleks võinud olla.
• Rohkem harjutusi, vähem teooriat.

Laager oli suurepärane näide õpetajate koostööst ja tekitas sünergia, mis annab lootust, et hea ettevõtmine ei jää ühekordseks ürituseks. Eesti keele laagri toimumist rahastati Haridus- ja Noorteameti IT Akadeemia programmi kaudu.

Osalenute mõtted võttis kokku VOCO emakeeleõpetaja
Aile Laats