Kutseharidusreform – mis muutub?
Eesti kutseharidussüsteemis on käimas ulatuslik reform, mille eesmärk on tõsta kutseõppe kvaliteeti, muuta see paindlikumaks ning vastavusse viia tööturu vajadustega. Nii toimuvad muudatused ka VOCOs. Lisaks muuta kutseharidus konkurentsivõimekamaks ja suunduda edukalt ette tööturule või ka kõrgharidusse ehk võrdustamine valikvõimalust gümnaasiumiga.
Mis on need peamised muudatused ja mõjud õppuritele ning tegelikult ka haridussüsteemile tervikuna?
Luuakse uued kutsekeskhariduse õppekavad
Alates 2025/2026. õppeaastast võetakse kasutusele täiesti uued ja esmakordselt õpetatavad kutsekeskhariduse õppekavad, mis pakuvad õppuritele laiapõhjalisemat haridust ning võimaldavad spetsialiseeruda kitsamatele erialadele õpingute edenedes. See lähenemine annab noortele rohkem aega teha teadlikke karjäärivalikuid ning vähendab survet otsustada kohe kindla eriala kasuks. Ehk kui tahad õppida midagi praktilist, kaasaegset ja tulevikukindlat, siis meil on Sulle häid uudiseid! Uute riiklike õppekavadega muutub ka VOCO valik atraktiivsemaks.
2025/26. õppeaastast alustame VIIE uue õppekavaga:
– Ilu- ja heaoluteenused
– Külalismajandus
– Tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia
– Toiduainete tehnoloogia
– Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Antud õppekavad kestavad kokku 4 aastat ning ühendavad praktilised oskused ja tugevad üldained – näiteks eesti keel, matemaatika, loodus- ja sotsiaalained, võõrkeeled –, et valmistada ette nii tööeluks kui ka õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Õppekavades suureneb üldharidusainete mahtu, tekivad valdkondlikud õppekavad ja suunad ning luuakse sissejuhatav moodul.
Õppimiskohustuse iga tõuseb
Õppimiskohustuslik iga tõstetakse 18. eluaastani, et tagada noortele vähemalt keskhariduse omandamine. See muudatus jõustub 2025/2026. õppeaastal ning selle eesmärk on vähendada haridustee katkestamisi ja suurendada noorte konkurentsivõimet tööturul.
Lisaks muutub ka tasulise kutseõppe regulatsioon täiskasvanutele
Kehtestatakse tasulise kutseõppe regulatsioon täiskasvanud õppijatele, kes on varem juba tasuta kutse- või kõrghariduse omandanud. See tähendab, et teatud juhtudel, näiteks kui isik on viimase viie aasta jooksul lõpetanud sama või kõrgema taseme kutseõppe, tuleb uue õppekava läbimise eest tasuda.
Luuakse hariduskeskused
Kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide baasil luuakse hariduskeskused, et koondada põhiharidusjärgsed õpiteed ühte asutusse. See võimaldab jagada ressursse, nagu õpetajad ja ruumid, ning pakkuda õpilastele mitmekesisemaid õpiteid. Esimesed hariduskeskused alustavad tegevust 2026/2027. õppeaastal.
Ühtne sisseastumissüsteem
2025. aasta kevadel korraldatakse põhikoolilõpetajate sisseastumine gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse ühel ajal. Selleks luuakse ühtne sisseastumise platvorm SAIS-i keskkonnas, kus kogu vajalik info on ühes kohas kättesaadav.
Kogu kutseharidusreformi peamine eesmärk on tagada, et noored omandaksid vähemalt keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni, mis suurendab nende võimalusi tööturul. Samuti soovitakse vähendada NEET-noorte (noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel) arvu ning muuta kutseharidus atraktiivsemaks ja paindlikumaks, võimaldades sujuvamat üleminekut tööturule või edasiõppimisele.
Kokkuvõttes on kutseharidusreform suunatud haridussüsteemi kaasajastamisele, et see vastaks paremini nii õppijate ootustele kui ka tööturu vajadustele, tagades noortele kvaliteetse hariduse ja paremad võimalused tulevikuks. Vastuvõtt VOCO-sse on avatud alates 07. aprillist. Tutvu erialadega > voco.ee/vastuvott