Muljed World Skills Lyonilt

10.-15 september toimusid Prantsusmaal Lyonis 47. World Skills võistlused, kus meie kooli esindas Erki Pärna ja õpetaja Margus Treumuth oli kaasas juhendaja ja kohtunikuna. Osaleti äritarkvara valdkonnas. Võistlusülesandeks oli täieliku tarkvaralahenduse loomine pagaritöökojale, mis hõlmas andmeanalüüsi, laohaldust, müügihaldust, klientide mobiilirakendust, juhtkonna ja raamatupidamise aruandlust. Võistlus kestis neli päeva.

Meil on hea meel teieni tuua Marguse ja Erki värsked ning vahetud muljed ülemaailmselt kutseoskuste võistluselt.

Margus, milline oli võistlus-eelne päev ja kuidas valmistusite põnevateks päevadeks?

Võistlusülesannet näidati mulle põgusalt paar päeva enne võistlust, midagi üles kirjutada ega pildistada ei lubatud. Ettevalmistus oli meil üsna kaudne, aga osutus siiski piisavaks. Erki näitas üles märkimisväärset taset ja vastupidavust. Ta saabus küll võistlustele külmetushaiguses, mis kohapeal süvenes, kuid ta pidas vapralt vastu lõpuni.

Mis oli Sinu jaoks kõige keerulisem nendel päevadel ja milliste viperustega tuli silmitsi seista?

Kõige keerulisem hetk minu jaoks moraalselt oli kolmas võistluspäev, kus Erkil oli hommikul peavalu ja palavik. Pakkusin tervist esikohale tõstes välja mõtte, et võiksime võistluse katkestada, kuid Erki soov oli jätkata. Lähtusin siis Erki soovist ja tõin ravimeid, mis võimaldasid jätkata. Endale jäi sellest “hullu treeneri tunne” 🙂, kes võtab võistlejast viimast. Ka võistluse korraldus ei kulgenud tõrgeteta. Päevad venisid planeeritust alati vähemalt tunni võrra pikemaks tehniliste probleemide tõttu. Tõrkusid serverid ja kord venis päev paar tundi seetõttu, et printeris polnud paberit.
Aeg-ajalt pidin sekkuma, et tagada võistlejatele, sealhulgas Erkile, õiglased tingimused. Pidin pidevalt jälgima, et võistlejaid ei abistataks liigselt. Isegi võõraste riikide kohtunikud kippusid vahel liiga agaralt aitama neid võistlejaid, kes oskasid hästi küsimusi esitada. Pidin selle ära keelama, sest muidu oleksid need osavad küsijad saanud Erki ees olulise eelise.

Millised olid võistluspäevad Sinu jaoks ja mida ütled edasi teatepulga ülevõtjale?

Võistluse juhendamine osutus füüsiliselt kurnavaks. Olin nii väsinud, et korraks jäin isegi võistluspaigas magama. Õnneks ei juhtunud sellest midagi halba. Seal oligi palju olukordi, kus tuli lihtsalt oodata järgmist ülesannet. Graafik ja elu meenutas natuke sõduri baaskursust – ärkasime kell 5, sõitsime trammis tihedalt hiinlaste vahele pressitult tund aega messikeskusesse. Sealhulgas ka pühapäeval. Pühapäeval oli trammiliiklus hõredam, mistõttu mul kulus messikeskusest tagasi hotelli jõudmiseks 2 tundi, millest 20 minutit seisin lageda taeva all lausvihmas. Hotelli jõudsin kella 21 paiku.
Vaatamata pingetele ja väsitavale graafikule, oli võistlusel osalemine hindamatu kogemus nii Erkile kui ka mulle!

Erki oli võistlustel peaosalise rollis ja nüüd uurime Erki käest, millised olid tema vahetud emotsioonid ja meelde jäänud hetked:

Erki, mis mõtetega läksid Prantsusmaale?

Kui sain teada, et lähen Eestit esindama World Skills võistlusele, olin alguses üsna pinges. Kui lõpuks kohale jõudsime ja esimestel päevadel ringi käisime, siis pinge nagu kadus iseenesest. Tutvumispäev tõi siiski uue ärevuse. Pidime minema võistluspaika, et oma masinatega tutvuda ja neid
proovida. Tundsin, kuidas pinge taas tõusis – see oli hetk, mil sain aru, et võistlus hakkabki juba peagi pihta.

Millised olid Sinu jaoks võistluspäevad?

Esimene võistluspäev algas ja pinge oli laes. Ausalt, ei teadnud, mida oodata. Alustasime andmeanalüütikaga, mis minu arvates polnud üldse selle erialaga seotud. Huvitav oli see, et Olaf (Saksamaa ekspert), nõustus minuga. Kolmandaks päevaks oli võistluspinge küll kadunud, aga hommikul tekkis palavik, mis segas mind tõsiselt. Terve nädal elasin seal põhimõtteliselt ravimite peal.

Kas kõik kulges plaanipäraselt?

Võistlustel juhtus igasuguseid tehnilisi probleeme. Näiteks oli korraldajatel server maas ja nad ei peatanud aega ega alustanud uuesti. Selliseid probleeme tekkis veel mitmel korral. Võistlusele lisas vürtsi meie majutus. Elasime hotellis, kus tuba oli päris külm – aken ei sulgenud korralikult ja külm õhk puhus sisse. Tulemus oli see, et mu külmetushaigus süvenes. See polnud just parim start võistluseks.

Millised emotsioonid ja mõtted võtad sellest kogemusest endaga kaasa?

Viimasel päeval, kui võistlus lõppes, tundsin totaalset pingelangust ja õnnetunnet. Võistlus oli läbi ja varsti saab koju! Lõputseremoonia oli tõeliselt lahe, kuigi jällegi külm – olime kõik staadionil umbes 4-5 tundi külmas tuules. Jäin taas haigemaks, aga see ei rikkunud mu tuju! Vaatamata kõigile raskustele ja väljakutsetele olen ma selle kogemusega väga rahul ja õnnelik, et otsustasin minna. WorldSkills andis mulle võimaluse proovile panna oma oskused rahvusvahelisel tasemel, õppida juurde palju uut ja kohtuda teiste andekate noortega üle maailma. Kui keegi teist kaalub osalemist sellisel võistlusel, siis minu soovitus on: minge kindlasti! See on kogemus, mis avardab silmaringi, paneb proovile sinu oskused ja annab sulle enesekindlust oma erialal.

Kokkuvõttes saavutasime tasavägises rebimises 19. koha, mis arvestades mastaape, on suurepärane tulemus! Suur tänu, Margus ja Erki, oleme väga uhked teie saavutuse üle ja soovime palju edu 🚀