“Õpetajate Lehes” tööjõu kvaliteedi probleemid direktor Andrus Kompuse silme läbi
27.augusti “Õpetajate Lehe” päevateema leheküljel (lk.2) koolijuhi veerus vaagib direktor Andrus Kompus tööjõu kvaliteedi probleeme.
Ettevõtjad kinnitavad, et kvalifitseeritud tööjõudu napib. Miks probleem siiski nii tõsine on?
Tänavu suvel tõstatati ajakirjanduses taas tööjõuvajaduse teema. Ettevõtjad rääkisid nagu ühest suust, et kvalifitseeritud tööjõudu pole kuskilt võtta. Ja seda ajal, mil riigis eksisteerib suur töötute armee.
Ometi lõpetab Eestis ametikooli igal aastal tuhandeid õpilasi. Mis neist siis saab, kuhu nad kaovad, milles on probleem ja miks ei suudeta katta tööjõuturu vajadusi? EL-i rahatoel on ametikoolidesse tehtud väga suuri investeeringud nii õppebaaside kui õpetajate arendamiseks. Tööandjate tagasiside on üldiselt positiivne ja noorte ametialase väljaõppega ollakse pigem rahul. Muidugi saab alati paremini, kuigi koolid ei suuda praeguse rahastamissüsteemiga iga paari aasta tagant oma vananevat tehnoloogiat välja vahetada. Ja seda polegi vaja. Viimane lihv saadakse ikka töökohal ning see on ka mõistlik ja ettevõtetes aktsepteeritud.
Miks probleem siiski nii tõsine on? Sest korralikust ametialasest väljaõppest ei piisa. Ettevõtjad ei otsi ju keskmikke, vaid häid ja väga häid töötajaid. Sellistel inimestel peavad olema ka head isikuomadused. Kahjuks astub kooli liiga palju „savimehi”, kelle ainus eesmärk on päev võimalikult väikeste pingutustega õhtusse veeretada. Neil puudub elementaarne kohuse- ja vastutustunne, rääkimata endale tõsiste eesmärkide seadmisest. Kui selline läheb tööle, tekivadki kohe probleemid. Kas ametikool suudab lühikese ajaga sellist suhtumist muuta? Arvan, et väga vähesel määral, kui üldse. Meil pole kerge, sest pärast põhikooli õppima asunutel tuleb ametiõppega paralleelselt omandada ka kutsekeskharidus. Kahjuks käib see paljudele üle jõu, ja seda mitte võimete, vaid just suhtumise tõttu.
Kui ikka ei viitsi pingutada, saab vähemasti põhikoolis ka lihtsamalt hakkama. Klassikursust kordama ju kedagi ei jäeta ja inimene kipub ikka minema kergema vastupanu teed. Noor veetakse vägisi koolist läbi ja lõpuks surutakse lõputunnistus ka pihku. Peaasi et temaga ühele poole saab. Juhtumid, kus õpilasel on nn valgel põhikooli lõputunnistusel mingis aines igal semestril hinne 2, aga riiklikul lõputunnistusel ilutseb samas aines 3, pole sugugi haruldased. Kahjuks ei ole selle fakti kohta kuskilt saada tõest statistikat.
Hinne polegi nii tähtis. Probleem on koolist saadud kogemuses, et ei peagi pingutama, vaeva nägema, pühenduma. Ja suur on nende üllatus, kui tööle asudes tuleb õigel kellaajal firma uksest sisse astuda, seal tööpäeva lõpuni vastu pidada ning nende kahe hetke vahel ka oma tõsine panus anda.
Loomulikult pole õpilaste „laisaks kasvatamine” koolis hädade ainus põhjus, tegemist on terve probleemiringiga.
Allikas: Õpetajate leht