Haridus- ja noorteamet (Harno) avaldas mais Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuuri poolt läbi viidud uuringu, mis võtab luubi alla kutseharidustöötajate õpirände tulemuslikkuse ja tajutava mõju.
Vastajate seas olid nii need haridustöötajad, kes on õpirändes osalenud kui ka need, kes seda veel teinud pole. Tulemused kinnitavad, et õpirändel on märgatav positiivne mõju nii isiklikul kui ka organisatsioonilisel tasandil, kirjutavad uuringust ja tagasisidest ülevaate teinud Merike Sanglepp ja Birgit Peterson.
Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuuri läbi viidud värske uuringu kohaselt on rahvusvaheline õpiränne mõjutanud kutseharidust Eestis märgatavalt. Kui 1998. aastal alustati vaid 22 õpirändega, siis tänaseks osaleb programmis ligi 700 haridustöötajat aastas.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kutsehariduse valdkonna nõunik Rita Kask-Klesmann tõdes, et õpirändel on oluline roll kutsehariduse arendamisel. «Erasmus+ on võimaldanud õpetajatel ja koolijuhtidel osaleda õpirändel ja koostööprojektides. Teiste riikide kutsekoolide töökorralduse ja lähenemisviiside tundmaõppimine aitab õpetajatel oma tööd mitmekesistada ja muuta õpet praktilisemaks. See omakorda toetab õppijate paremat ettevalmistust tööle asumisel,» ütles ta.
«Rahvusvaheline õpiränne ei ole pelgalt individuaalne arenguvõimalus, vaid ka kutsehariduse kui terviku arengumootor. See toetab õpetamise kvaliteeti, soodustab koostööd ja aitab kujundada kutseõppest nüüdisaegset ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridusvalikut,» lisas ta.