Tartu Kutsehariduskeskus pälvis peresõbraliku tööandja tunnustuse

Kolmapäeval, 25. novembril toimunud tunnustusüritusel said teatavaks tänavused peresõbraliku tööandja lõppmärgise saajad. 62 tunnustatud ettevõtte hulgas pälvis Tartu Kutsehariduskeskus lõpphindamise hõbemärgise. Kokku jagati välja 28 alg- ja 34 lõppmärgist. Seekord andsid sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahvastikuminister Riina Solman tunnustuse üle veebi vahendusel. Rahvastikuminister rõhutas oma kõnes, et töö- ja pereelu ühildamine muutub tööotsijate seas järjest olulisemaks, sest töötatakse selleks, et elada, mitte vastupidi. Tööandja roll on seda võimaldada ning hoida oma töötajaid õnnelikuna. 

Tartu Kutsehariduskeskus liitus programmiga 3 aastat tagasi. Algmärgis väljastati ettevõttele peale eelhindamist ja konkreetse tegevuskava koostamist ning lõppmärgis on hinnang tegevuskava täitmisele. Tartu Kutsehariduskeskuse personali peaspetsialisti Berit Hipponeni sõnul toob tunnustus rõõmu ning on kinnitus sellele, et suudame pakkuda töötaja vajadustega arvestavat paindlikku töökeskkonda, mis on peamiseks eelduseks töö- ja pereelu mõistlikul ühildamisel.

„Programmiga liitudes alustasime me olukorra  kaardistamisest ning tõdesime, et väga paljud peresõbralikkuse meetmed on meil juba mõnda aega kasutusel olnud, ent me ei ole neid eraldi motivatsioonipaketi osana rõhutanud. Ma arvan, et suurim võit programmis osalemisest sündiski sellest, et me teadvustame täna ise oma tegevust, rakendame meetmeid kavakindlamalt ja suudame neid nii praegustele kui tulevastele töötajatele paremini kommunikeerida. Mõistagi oleme astunud ka täiesti uusi samme peresõbralikkuse arendamisel,“ selgitas Hipponen.

Programmi käigus rakendunud täiesti uute meetmetena nimetab Hipponen sisekommunikatsiooni parandamiseks loodud töötajate elektroonset kiidunurka ja iganädalast infokirja ning  psühholoogilise nõustamise teenust, mida pakutakse soovijaile nii majasiseselt kui majast väljas.  Samuti toob ta näiteid meetmetest, mis paberil küll eksisteerisid, aga mida praktikas üsna vähe kasutati. „Näiteks paindlik tööaja korraldus ja kaugtöö võimalus on meil töökorralduse reeglites juba mõnda aega sees olnud, aga selle kasutamise praktika ei olnud organisatsioonis juurdunud. Siin andis muidugi oma „panuse“ ka kevadel saabunud koroonalaine, mis tegi kodukontoris töötamisest uue normaalsuse. Täna kasutavad töötajad võimalust kaugtööks oluliselt innukamalt ning kindlasti oli see vajalik kogemus ka juhtidele, et lasta lahti hirmudest sellise töötamise vormi efektiivsuse osas,“ avaldas Hipponen. Tema hinnangul ei anna lõppmärgis veel põhjust loorberitele puhkama jääda, vaid töö peresõbralike meetmete arendamisel käib edasi. „Hetkel oleme ette valmistamas meedet, mis võimaldaks õpetajatele enesetäienduseks vaba semestrit koos palga säilitamisega. Plaanis on jätkata panustamist töötajate pühendumust ja tulemuslikkust toetavasse juhtimiskultuuri ning terviseedendust fookusega vaimsele tervisele,” kommenteeris ta tulevikuplaane.

Peresõbraliku tööandja märgist annab sotsiaalministeerium välja 2017. aastast. Programm kestab tööandjale 1,5-3 aastat, misjärel väljastatakse organisatsioonile kas pronks-, hõbe- või kuldtaseme lõppmärgis. Konsulteerimis- ja hindamisprotsess kätkeb endas tööelu erinevaid aspekte alates värbamisest kuni töösuhte lõpetamiseni, hõlmates muu hulgas töötajate tunnustamist ja professionaalse arengu toetamist ning organisatsiooni hea töökeskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamist.

 

Lisainfo:

Berit Hipponen
personali peaspetsialist
berit.hipponen@khk.ee