Tehnoloogiaettevõtja noortele: gümnaasiumi asemel õpi neid 3 tulevikuametit, teenid kohe vanematest rohkem palka

Teoreetilise gümnaasiumi asemel tasub põhikoolilõpetajatel valida praktiline keskharidus, kust saab nii tehnoloogiaspetsialisti oskused kui edasi ülikooli minna, soovitab kosmose- ja tuumatehnoloogia detaile valmistava Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois.

Tehnoloogiaettevõtja sõnul jätab ainult teooriat õpetava gümnaasiumi diplom noored tööturul aina enam kehva seisu. „Kõige paremas positsioonis on need, kes suudavad keskhariduse lõpuks programmeerida ja juhtida roboteid või kirjutada tarkvara ning ühtlasi on valmis minema edasi ülikooli,” selgitas Konnimois.

„Ülikoolis käiakse tänapäeval niikuinii valdavalt töö kõrvalt, sest teisiti pole majanduslikult võimalik. Halb variant on istuda gümnaasiumis teooriatunnis ja siis ülikooliajal teha madala palga eest teenindavat tööd. Palju parem on sisustada keskkooliaeg nii, et 20-aastaselt saab küsida oma oskuste eest 2000 eurot palka ja ühtlasi omandada kõrgharidust,” soovitas ettevõtja.

„Nutikalt praktilise keskhariduse eriala valides saab tänane 16-aastane teenida kolme-nelja aasta pärast suuremat palka kui 80% Eesti inimestest. Ehk siis, kui põhikoolilõpetaja otsustab õigesti, on ta mõne aasta pärast ilmselt rikkam kui tema vanemad ja sealt tema karjäär alles algab,” selgitas Konnimois.

Tehnoloogiaettevõtja tõi välja kolm eriala, mida saab keskharidusena õppida mitmel pool üle Eesti, mille lõpetajate järele on tööturul suur nõudlus ja mis on ühtlasi heaks vundamendiks, et minna edasi õppima ülikooli.

Tööstusroboti programmeerija ja juht

Aina enam valmistavad meie elu mugavaks tegevaid seadmeid robotid. Aga keegi peab neid roboteid programmeerima ja juhtima. Mitmefunktsionaalsed tööstusrobotid ehk erialakeeles CNC-pingid on kasutusel sadades Eesti ettevõtetes ja peaaegu kõikjal on nende operaatoreid puudu.

Selleks tööks ei ole küll paraku võimeline igaüks, sest vaja on omandada spetsiifiline programmeerimiskeel, saada aru valmistatava komponendi loogikast, mõelda ja planeerida kolmemõõtmeliselt ning disainida kogu tööprotsess.

Eriala saab õppida näiteks Tartu Rakenduslikus Kolledžis VOCO (spetsialiseerumine keevitus- ja metallitööde erialal), Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses või Tallinna Tööstushariduskeskuses (arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator).

Mehhatroonik

Aga keegi peab ka neid roboteid ehitama, mida teised juhtida saavad. Samuti peab keegi programmeerima selliseid roboteid, mis töötavad iseseisvalt. Seda teeb mehhatroonik. Ka mehhatroonikuks pole lihtne saada, vaja on üle keskmise head süsteemset mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ja suhtlemis- ning juhendamisoskust.

Veidi lihtsustatult öeldes on mehhatroonik IT-spetsialist, kes tunneb hästi ka elektroonikat ja targa tööstuse automaatikat. Seda eriala saab õppida näiteks Tartu Rakenduslikus Kolledžis VOCO ja Tallinna Tööstushariduskeskuses.

Tarkvaraarendaja

Seda, et Eestis on puudu tuhandeid tarkvaraarendajaid ning puudus aina süveneb, kinnitavad juba aastaid nii ettevõtjad kui erinevad uuringud. Seetõttu on ka tarkvaraarendajate palgad kõrged.

Üks võimalus tarkvaraarendajaks saada on käia esmalt gümnaasiumis ja asuda siis ülikoolis õppima informaatika õppekaval. Teine variant on valida keskkool, kus keskhariduse põhiainete kõrval saab kohe õppida ka tarkvaraarendust ja pärast juba tööle minna. See annab tööturul kogemuste mõttes mitmeaastase eelise.

Tarkvaraarendajaks saab keskkoolis õppida näiteks Kuressaare Ametikoolis, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Polütehnikumis või Tartu Rakenduslikus Kolledžis VOCO.

Lugu ilmus 20. aprillil Goodnews portaalis