Uus amet töö kõrvalt
Inglise filoloogist tõlgi Kristiina Reneli huvi infotehnoloogia vastu kasvas nii suureks, et ta õppis Tartu Kutsehariduskeskuses tarkvara arenduse tugitehnikuks. “Valisin kutsehariduse sellepärast, et see on praktilistele oskustele suunatud,” kinnitas ta. Lisaboonus oli, et sessioonõpe võimaldas eriala omandada töö kõrvalt.
Kannapöördeks Kristiina oma elukutse muutust siiski ei pea, sest kõik on arenenud justkui vaikselt. Algul huvi tõlkeprogrammide kasutamise vastu ning IT Kolledžisse astumine. “Aga siis korraldas Playtech suveakadeemia ning selle kaudu sain tööle. Töö kõrvalt soikusid ka õpingud, sest Tallinna oli raske käia,” rääkis ta.
Kui möödunud aastal avati kutsehariduskeskuses esmakordselt tarkvara arenduse tugitehniku kursus, sobis kõik hästi – eriala, mis tõotas anda hea ülevaate tarkvara arendamise erinevatest tahkudest pealegi veel õhtuti. “Eks ta natuke väsitav oli õhtuti õppida, aga samas sain tööga ühildada ja selles mõttes probleemi polnud,” ütleb Kristiina ning lisab, et praegune tööandja Tartu Linnavalitsus soosib enesetäiendamist igati.
Lühikese, vaid poole aastase õppe sisse mahtus nii programmeerimise õpe, tarkvara arenduse protsess ja testimine, multimeedia ning veebi- ja mobiilirakendused. “Natuke lühikeseks jäi ja kiirelt läks” arvab Kristiina nüüd, kiites samas kutseõppe praktilist lähenemist. “Sai keskenduda otse asjale ja polnud pikki sissejuhatusi ja teoreetilisi täiteaineid, aga see-eest pakuti natuke kõike IT-valdkonnast, kus ise koged, kas mõni teema istub sulle või ei.”
Kristiina näiteks polnud enne programmeerinud kuid nüüd ta vähemasti teab, kuidas seda tehakse. Samuti on tal koolituse järel tekkinud suurem huvi Oracle ja MySQL vastu, mida ta rohkem õppida ja kasutada tahaks. Kristiina kiidab ka väga head programmeerimise õpetajat Anna Pugatšovat, kes oskas koolituse korraldada nii, et kogenumad said ees minna ja teisi oodati järele.
Kõrgharidusega ametiõppijate arv kasvab
Kristiina on justkui elav näide kasvavast trendist, et üha enam kõrgharidusega ja töötavaid inimesi tuleb kutseharidust omandama. “Tänapäeval sul peab oskus olema,” on Kristiina kindel, ning toob näiteks kasvõi Playtechi, kus oli koos erineva haridusega inimesi – ka teolooge ja filosoofe, kelle väljund oli hoopis teine. “Ja trend on, et minnakegi kutsekooli õppima kasvõi uut eriala, et leida endale see väljund, mis tööd pakub.”
Tarkvara arenduse vallas on nõudlust kõvasti. Lisaks Playtechile on Tartuski rida väiksemaid IT firmasid. “Arendajad muidugi on kõige rohkem hinnas, aga selleks peab olema juba pikemalt kogemust,” selgitab Kristiina, “aga analüütikuid ja testijaid vajatakse ka, sest kui keegi arendab, siis peab ka testima.”
Et tarkvara arenduse kursusele õppima asumisel oli varasema töökogemuse või infotehnoloogia hariduse nõue, siis on loomulik, et kursusel oli koos kirju seltskond, enamikus töökogemusega inimesi, kellest Kristiina ainsa naisena ka lõpetas. Ta sooritas kutseeksamina EUCIP kolm testi – need on Euroopa standardi testid, mis näitavad võrreldavalt spetsialisti taste.
Naistel aga infotehnoloogiat karta ei maksa. Lisaks soovitab Kristiina kursusele kandideerida kõigil, kes infotehnoloogia arendusega mingitpidi seotud on: näiteks projektijuhid, koordinaatorid, analüütikud. “Päris progemist ei pruugi selgeks saada aga õppekava annab ülevaatlikult praktilisi teadmisi ja oskusi, mis kindlasti ära kuluvad,” kinnitab ta. Vastuvõtt kutsehariduskeskusse on avatud ning töö kõrvalt saab õppida lausa kümmet erinevat eriala.
Tarkvara arenduse tugitehniku diplomiga Kristiina