VOCO elutööpreemia 2024 laureaat Iolanda Pärtmaa: „Usaldus on kõige võti!“

Iolanda Pärtmaa nimi on kõigile VOCOlastele tuttav. Ta on olnud kooli toitlustuse eriala õpetaja juba muljetavaldavad 44 aastat. Selle aja jooksul on tema käe all sirgunud mitu põlvkonda noori kokkasid, nende hulgas ka mitmed tunnustatud peakokad. Kuigi algselt plaanis Iolanda jääda toonasesse  Tartu 17. kutsekeskkooli vaid üheks aastaks, on see ajutine plaan kujunenud pikaajaliseks ja sügava tähendusega teekonnaks. Nagu ta ise muigega tõdeb: „Ajutistest asjadest kindlamat ei ole!“ Muide – kes teab, et Iolandat kutsutakse hoopis ühe teise eesnimega, siis see inimene võib pidada end õnnelikuks Iolanda lähiringi inimeseks.

Iolanda on tõepoolest VOCO süda. Tema hoolivus ja pühendumus on tunda kõigile, kes on temaga kokku puutunud. “Mul on vedanud, et saan teha oma tööd koos sellise suurepärase kollektiiviga ja inspireerivate noortega,” ütleb ta, kui uurime, mis on teda nii kaua õpetajaameti juures hoidnud. Tema õpilased hoiavad teda noorena, annavad energiat ja inspireerivad. „Iga kursus on erinev, iga hetk on kordumatu,“ lisab ta särades.

Iolanda meenutab mitmeid liigutavaid hetki oma õpetajateekonnalt. Ta on olnud oma õpilaste jaoks rohkem kui lihtsalt õpetaja – ta on neid toetanud igal võimalikul moel. „Olen käinud sünnitusmajas õpilasega, hommikuti äratamas teist, et ta ikka tundi jõuaks ja aidanud keemiat õppida, et praktilised tööd saaks tehtud,“ meenutab Iolanda naerdes. „Mina olen nende jaoks, mitte vastupidi,“ ütleb ta, mis väljendab tema põhiolemust õpetajana – hoolivust ja pühendumust.

Iolanda ei osanud kunagi arvata, et temast saab õpetaja. Alguses unistas ta hoopis õmbleja ametist või müüjaks õppimisest, kuid saatus juhatas ta teele, mida ta tagantjärele nimetab ainuõigeks otsuseks. Võibolla saame täna olla õnnelikud just sellepärast, et ei täitunud Iolanda unistus saada õmblejaks või et tol aastal, kui Iolanda soovis kutsekooli astuda, ei avatud ka müüja eriala. Tema enda suurimaks eeskujuks ja inspireerijaks on olnud õpetaja Velaine Päi. Võib vaid ette kujutada, kui palju elusid on Iolanda aastate jooksul mõjutanud ja kui paljud noored on saanud tänu tema toele ja usule endast parima välja tuua.

„Ma olen alati püüdnud igas noores leida seda “miskit” ja toetanud neid,“ tunnistab Iolanda. Pole harv juhus, et tema õpilased ütlevad talle lõpetamise päeval: „Iolanda, sa oled maailma parim!“ Mis veelgi tähelepanuväärsem, on see, et kõik, kelle kursusejuhatajaks on olnud Iolanda, on alati edukalt sooritanud kutseeksami. Tema eriline oskus on viia lõpule ka nende õpilaste haridustee, kelle puhul teised on juba lootuse kaotanud. „Olen nagu ümberkasvatusasutus,“ ütleb ta naerdes, kuid ka siit paistab välja sügav hoolivus ja siiras soov iga õpilast aidata.

Kui jutt läheb elutöö preemiale, on Iolanda tagasihoidlik: „See on tore,“ ütleb ta muheledes. Kuid tema süda valutab noorte pärast – ta näeb, kuidas nende suhtlemisoskus ja suhtlemisjulgus on järjest vähemaks jäänud. Tema soovitus noortele on lihtne ja südamlik: „Kui elus on raskusi, siis tuleb lihtsalt edasi ronida ja alati julgeda küsida.“

Tööst vabal ajal naudib Iolanda aiatöid ja on uhke vanaema. Ta lubab, et saadab oma praeguse kursuse eluteele ära, kuid siis plaanib pühenduda täielikult vanaema rollile ja nautida aega oma armsate lastelastega, keda tal on seitse!

Iolanda Pärtmaa elutööpreemia on tunnustus tema aastakümnete pikkusele pühendumisele ja südamega tehtud tööle. Ta on ehe näide sellest, kuidas hoolivus ja pühendumus võivad muuta elusid.