Eestis korraldatud rahvusvahelised haridusjuhtide õppelähetused
Tartu Kutsehariduskeskuse korraldatud õppelähetus „Tunnivaatlused kui õpetaja pideva arengu tööriist”, 4. – 8. aprill 2011.
4.–8. aprillil 2011.a olid Tartu Kutsehariduskeskuse (Tartu KHK) külalisteks 13 haridusjuhti üheksast Euroopa riigist: Austriast, Belgiast, Horvaatiast, Saksamaalt, Itaaliast, Poolast, Hollandist, Türgist ja Inglismaalt. Õppelähetuse teemaks oli “Tunnivaatlused kui õpetaja pideva arengu tööriist”.
Osalejate taust oli erinev, aga see ei saanud ühisele õppimisele takistuseks, pigem lõi lisaväärtust ja uusi lähenemisi. Peamiselt olid Eestisse tulnud õpetajakoolituse taustaga haridusjuhid, st nii alg-, põhi-, kesk- kui kõrgkooli jaoks õpetajaid ettevalmistavate ülikoolide õppejõud, neile lisaks haridusametnikud ministeeriumist ning koolide direktorid, ka üks koolipsühholoog.
Õppelähetus keskendus olemasolevate tunnivaatlusmudelite arutelule ja võrdlemisele. Lisaks viidi läbi ka tegelikud tunnivaatlused, mis andsid uut ainest analüüsiks. Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna eksperdid selgitasid külalistele muutusi Eesti haridusmaastikul ja kutsehariduses, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi töötajad tutvustasid kutseõpetaja kompetentsimudelit ja kutseõpetajate ettevalmistust ülikoolis.
Külalised tutvusid lisaks võõrustavale koolile ka Treffneri Gümnaasiumi, Mänguasjamuuseumi, Teatrikodu, AHHAA-keskusega. Kuna grupis oli ka osalejaid, kes ei haakunud otseselt Tartu KHK profiiliga (kunstikooli direktor ja õppehaigla peaarst), siis neile korraldati koostöös Tartu Kunstikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja TÜ Kliinikumiga sobivamad koolide külastused.
Erinevate maade kontekstis avastati palju sarnaseid probleeme ja väljakutseid: kuidas vähendada õpetaja hirmu ja ärevust tunnivaatluste ees, kuidas tegeleda õpetajatega, kes ei tule muutustega kaasa. Õppelähetuse eestvedaja Piret Hioni sõnul korraldas Tartu KHK selle õppelähetuse just rahvusvahelise hea praktika „maaletoomiseks“. Piret Hion: „Olime seni palju ise pidanud välja mõtlema ehk ratast leiutama, sest kõiki õpetajaid kaasav kolleeg-kolleegi tunnivaatluste süsteem on Eestis haruldane. Tuli välja, et see on suhteliselt haruldane ka teistes riikides.
Külalised analüüsisid ja võrdlesid meie koolis nelja õppeaasta vältel tehtud vaatlussessioone oma maade praktikate taustal ja andsid meile suuniseid, kuidas tunnivaatluste süsteemi edasi arendada. Külalised tõid kaasa erinevaid tunnivaatlusvorme ja õpetaja kompetentside hindamise võimalusi.
Koostöö jätkub kindlasti mitme riigiga: Belgia koolidirektorid tahavad 20 inimesega uuesti külla tulla, kaasame õppelähetuses osalejaid oma rahvusvahelise IKT õppejõu värbamisprotseduuri kui Tartu KHK soovitajaid; koostöö jätkub Lancasteri ülikooliga – planeerime Leonardo õpirändeprojekti raames saata matemaatikaõpetajad stažeerima kõrvalasuvasse Lancaster-Morecambe’i kolledžisse (kutsekooli) ning siis tutvuda ka kutseõpetajate ettevalmistusega ülikoolis.
Õppelähetuse mõju meie koolile oli suur, haridusjuhtide soovitused edasiseks tegevuseks seoses tunnivaatlustega on meie koolile väga oluliseks abiks. Meie kooli hea eeskuju innustab loodetavasti kasutama tunnivaatlusi arengu tööriistana ka teistes (kutse)koolides.“