Tartu Rakenduslik Kolledž kujundab energiatulevikku läbi vesinikulahenduste piloteerimise
Käesoleval aastal Eesti, Norra, Austria, Hollandi ja Ukraina koostöös hoo sisse saanud rahvusvahelise projekti „H2CoVE“ eesmärgiks on moodustada vesinikualaste oskuste tippkeskus, et toetada puhta energia lahendusi Euroopa üleminekul rohelisele energiale. Projekti koordineerib Norra Vestland County Council ning selles osaleb 27 erinevat organisatsiooni üle Euroopa. Eesti-poolseteks teadus- ja hariduspartneriteks on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Rakenduslik Kolledž ning ettevõtte Skycorp.
Projekti taust ja partnerid
Tartu Rakendusliku Kolledži (Tartu VOCO) kutseõpetaja ja projektijuht Ismail Mirzojev kirjelduste kohaselt sündis projektiidee juba varasema Erasmus+ siirdeprojekti „Green Skills for Hydrogen“ pinnal, mis keskendus vesinikumajandusele ülemineku vajadustele. „Hakkasime uurima vesinikumajandust ning milliste oskustega tööjõudu on meil tulevikus vaja, et rohelisele energiale üle minna. Keskendusime tervele Euroopale ning ühel hetkel tõdesime, et vaja on luua (regionaalsed) vesinikuorud, kus toimub nii vesiniku tootmine kui tarbimine, sest vesiniku transportimine ühest kohast väga kaugele ei ole mõistlik,“ ütles Mirzojev. Praeguseks on juba teada, et üks vesinikuorg luuaksegi Tartu piirkonda ning see on ka üks „H2CoVE“ projektipartneriks olemise põhjus, sest Mirzojevi sõnul on Tartus väga hea kasvupinnas vesinikuoru loomisele ja vesiniku tootmisele kuni selle lõpptarbijani viimiseni.
Teiste välisprojektipartneritena on kaasatud Norra (Vestland), Austria (Tyrol), Holland (Noord-Nederland), Ukraina (Karpaadid), kellega koos arendatakse regionaalseid vesiniku õppe tippkeskuseid. „On oluline, et regioonis, kus asume, on vesinikumajandusele üleminekuks vajaminev ettevalmistus tagatud (kutseõpe, koolitused), sest näiteks, kui me räägime torulukksepast, kes oskab vedada gaasitorusid, veetorusid, aga vesinikutorude jaoks on lisateadmisi vaja, siis lähitulevikus on Tartu VOCO üks õppeasutustest, kus neid oskusi on võimalik omandada,“ lausus Mirzojev.
Hetkeseis ja edasised plaanid
Hetkel ongi projektitegevused keskendunud regionaalsele kaardistusele, et selgitada välja millist õpet juba pakutakse ning millist õpet peaks pakkuma. Mirzojevi sõnul toimub lisaks tihe koostöö ka ettevõtetega ning käimas on ettevalmistused vesiniku jõul töötavatele veoautodele tankla loomiseks Reolasse, mille tulemusena tekib Tartu piirkonda vajalik infrastruktuur. Mirzojev rääkis, et senini on kõik partnerid toimetanud omal viisil, sest igal piirkonnal on omad plussid ja miinused ning erinevad võimalused vesiniku tootmiseks, nt hüdro- või tuumajaamad, päikespaneelid, kuid oluline on sealjuures see, kuidas vesinikku otstarbekalt kasutada. „Tegelikult võib vesinikku vaadata ka kui nö salvestajat, sest kui üleliigne energia muundatakse vesinikuks, siis hiljem kasutatakse seda jällegi uuesti elektri tootmiseks. Kui praegu on meil väga suur arutelu selle üle, et kas tuule- ja päikeseenergia on piisav soojusenergia tootmiseks, siis vastus on jah, juhul kui me samaaegselt ületoodetud energiat ka salvestame,“ lausus Mirzojev ning lisas, et praegu on probleem selles, et salvestusvõimalusi on vähe, peamiselt akud. „Akude tootmiseks on vaja hästi palju erinevaid materjale, mis on tegelikult suhteliselt kallid ning kuna akude kestvus ei ole väga pikaajaline, siis saab vesinikku selles ahelas vaadata kui salvestusvõimalust,“ ütles Mirzojev.
Kui varasema, Erasmus+ siirdeprojekti „Green Skills for Hydrogen“ raames suurimaks edusammuks võib pidada valminud vesinikuhariduse strateegiat, siis praegu on Tartu VOCOs väljatöötamisel õppekavad täiedkoolitusele ja kutseharidusele. „Mis puudutab meie isiklikke edusamme, siis detsembris alustame Tartu VOCOs esimese praktilise 3 EKAPilise valikõppe mooduli piloteerimisega, kus õpilastele hakatakse tutvustama vesinikumajandusega seonduvat. Meil on soetatud vastavad seadmed, mille kaudu on võimalik näidata, kuidas läbi tuule- või päikeseenergia on võimalik vesinikku salvestada ning hiljem uuesti elektri tootmiseks kasutada, lisaks on meil tihe koostöö Tartu Ülikooliga, kelle eeskujul soovime luua oma vesinikulabori, kus õpilastel on võimalik näha vesinikuahelas toimuvat suuremas mastaabis“ ütles Mirzojev.
Antud valikõppemooduliga soovitakse viia ellu esimesed katsetused ning ühtlasi koguda õppijate tagasisidet mooduli täiendamiseks ja parendamiseks ning projektijuhi hinnangul on selles potentsiaali laieneda ka teistele Inseneriakadeemia erialadele. „Hetkel peame läbirääkimisi, et koostöös Taltech Ida-Virumaa kolledžiga katsetada elektriauto ümberehitamist vesinikuautoks või õigemini vesinikhübriidautoks ning ma loodan, et 2025. aastal saame koostööprojekti ettevalmistava tööga juba alustada, et välja selgitada kõik ümberehitamiseks vajaminev,“ rääkis Mirzojev ning täiendas, et kõik sellised erinevad algatused ja arengud soodustavad vesiniku laialdasemat kasutuselevõttu tulevikus. „Praegu ei ole vesinikku veel lihtsalt laiapinnaliselt kasutusele võetud, sest vanad lahendused toimivad ja miks siis vana asja veel lammutada kui need toimivad,“ lausus Mirzojev.
Projekti mõju
Kui rääkida veel projekti meeskonnast, siis Mirzojevi sõnul on tegemist väga professionaalse meeskonnaga, kus olulisel kohal on täpsus, kvaliteet ning ekspertteadmised. Projekt ise koosneb 6st tööpaketist: juhtimine, kvaliteet, uuringud, arendus, koolitused, kommunikatsioon, sealjuures Tartu VOCO juhtpartnerina kommunikatsioonis, mille raames on olulisel kohal teavitustöö kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks, et regionaalsed tippkeskused saaksid tekkida. Samuti on oluline, et Baltikumis on kõik eeldused luua vesinikuorg just Tartusse, milleks on siin olemas kõik olulised komponendid – ülikool oma teadus- ja arendustööga, kutsekool oma praktilisuse ja innovatiivsusega ning progressiivne ja innovatsiooni eelistav linnavalitsus. „Kuna Tartu liigub nullemissiooniga linna staatuse suunas, siis vesinik on peaasjalikult ainus võimalus selle saavutamiseks, sest ainult vesinikul on 0 heidet,“ täiendas Mirzojev.
On teada, et projekti „H2CoVE“ tegevustesse on kavandatud igal aastal üks suurem konverents või töökoosolek. Projekti avakohtumine toimus Norras ning 2025. aasta kevadel on projektimeeskonnal plaanis kohtuda Tartus konverentsil, mis viiakse ellu Eesti projektipartnerite – Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži, Eesti Lennuakadeemia, Tartu VOCO ning ettevõtte Skycorp koostöös. „Otsus konverents Tartus korraldada on ka tingitud sellest, et tutvustada keskkonda, kuhu vesinikuorg luuakse ning näidata siinset potentsiaali vesinikumajandusele üleminekul,“ ütles Mirzojev.
Kuigi projekt on alles algusjärgus, siis projektijuhi sõnul on lootust läbi piloteerimise oodata kiireid arenguid. „Ma arvan, et mulle kui projektijuhile on projekt aidanud leida vastuseid keerulistele küsimustele, sh kuidas saavutada energia tootmisel roheline ja täiesti toimiv lahendus, mida me oleme siiani kaua otsinud ning saavutada see kiiremini, kui ehitada tuumaelektrijaam. Ma usun, et vesinik on lahendus paljudele probleemidele,“ lausus Mirzojev ning lisas, et loodetavasti kolme või vähema aasta pärast on Tartu VOCOl vesiniku tippkeskuse märgis ning toimiv õppe- ja koolituskeskkond, mis valmistab ette vesinikumajanduse spetsialiste.
Laura Kalaus
Projektijuht / Tartu Rakenduslik Kolledž