fbpx
Tagasi

Tartu Kutsehariduskeskuse õpetajatering peidab endas doktoreid, metoodikuid, oma ala fanaatikuid, õpilaste lemmikuid ja muidu hästi toredaid inimesi. Suurte asutuste puhul esineb tihti sellist nähtust nagu anonüümsus – seda ka meie puhul. Me ei pruugi kolleegidest, kellega päevast päeva kõrvuti töötame, suurt midagi teada. Ehk teame kõrvalkabinetis töötava inimese nime ja seda, mis ainet ta õpetab. Parklas oleme näinud, mis autoga mõni kaastöötaja sõidab. Mõni avalama loomuga kolleeg jõuab lõunapausil endast ja oma tegemistest rohkem rääkida. Anonüümsuse piirid tõmbame lähemale või kaugemale meie ise.

Leppinud Ele Viilipusega kohtumise kokku, ilmub ta minu juurde täpselt kokkulepitud kellaajal vaikselt uksele koputades. Me pole varem kohtunudki. „Ega ma kooli kodulehel rippumisest huvitatud küll ei ole.“ ütleb ta algatuseks. Luban  talle, et teen tagasihoidliku loo. Ele Viilipuse kohalolek mõjub kahetiselt – esiteks, kuidas oma ettevalmistatud küsimusi nii väljapeetud ja väärikale daamile esitada, et tema kõrval mitte pealiskaudsena näida ja teiseks, kuidas õnnestub mul kinni pidada lubadusest temast tagasihoidlikult kirjutada, kui temast õhkub nii palju põhjalikkust ja sügavust. Ele rahulikkus hajutab minu kõhklused ja saan kõigile oma küsimustele põhjalikud ent tagasihoidlikud vastused.

Ele räägib, et kunagi soovis ta hoopis arstiks saada. Teinud sellel teel juba esimesed sammud, tundus see rada siiski liiga pikk ja konarlik. Edasine asjade käik tundus hoopis loogilisem – Jõhvi tüdrukuna oli vene keel tal hästi suus ja õpetajast ema eeskuju olemas. Ele asus Tartu Ülikooli vene filoloogiat õppima, aastad olid siis 1973-1978.

Tartu Kutsehariduskeskuses töötab Ele alates 2004. aastast vene keele õpetajana. Ta kiidab rutiinivaba tööd – iga viie nädala tagant on uued õpilased uutelt erialadelt. Vaheldub õpetatav sõnavara ja teemadevalik. Ka õpilaste tasemeerinevused loovad vaheldusrikkust. Kõigile ei saa ühe puuga õpetada, tuleb ikka individuaalselt läheneda. Küsimusele, kas õpilased täna tahavad vene keelt õppida, ütleb Ele: „Nii ja naa. Osad ei taha mitte, keskkoolijärgsed sekretärid aga teevad rõõmu!“ 

Kolleegid ütlevad, et Ele Viilipus on vaikse ja tagasihoidliku loomuga naine aga kuskilt on välja imbunud, et ta teeb suuri asju. „Julgen arvata, et Ele on kõige suurema tiraažiga ja kõige enam trükitud õppematerjale koostanud õpetaja meie koolis. Ta on loonud erinevaid materjale projektide raames, samuti andnud välja eesti keele õpikuid vene koolidele.“ tunnustab üks kaastöötaja Ele tegemisi.

Ele Viilipuse nime võib leida suurel hulgal vene koolide gümnaasiumiosale mõeldud eesti keele õpikute ja töövihikute kaantelt kaasautorina. Ainuüksi Tartu Ülikooli raamatukogu e-kataloog ESTER annab Ele Viilipuse nime välja 14 korral (http://tartu.ester.ee/search~S1*est/a?Viilipus+Ele). Kui ESTER-i loetelu päädib peamiselt gümnaasiumile suunatud õpikute ja töövihikutega, siis viimastel aastatel on põhirõhk läinud kutseõppeasutuste vajaduste rahuldamiseks. Näiteks Leonardo projekti BILVOC I raames  valmis Ene Torimiga kahasse õppematerjal kokkadele, BILVOC II abil aga anti koostöös Ene Torimi ja Malle Kalmusega 2010. aastal välja viieosaline kakskeelne õppematerjal CD-na (Turism, Toitlustamine, Metallitöötlemine, Majandus, Elekter – Norra, Portugali, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Prantsusmaa ja Saksamaa kutsekoolides erialast vene keelt õppivatele õpilastele).

Viimane õpik „Turismi vene keel“, mille kaanelt võib taas autorina Ele Viilipuse nime leida, ilmus kirjastuse Argo kaasabil käesoleval aastal, mida on olnud vaid paar kuud. „Turismi vene keel“ läks töösse nö tellimustööna. „Öeldi, et oleks sellist õpikut vaja ja ma hakkasin siis selle kallal tööd tegema. Kutseõppeasutustele mõeldud  vene erialakeele õpikuid on väga vähe,“ räägib Ele täitmata sihtturust – nõudlus vastavate õppematerjalide järele on suur, aga õpikuid väga vähe. Ise õppematerjali kokku pannes püüab Ele jälgida, et õpik huvitav oleks – peab olema mitmekesine, silmaringi laiendav ja kindlasti ka eluline. Ka viimasesse õpikusse on lisaks turismialastele teemadele sisse põimitud näiteks lõimumisele kaasaaitavat temaatikat. Õpikuga komplekti kuulub sisukas CD kuulamis- ja hääldusharjutustega. Sedapuhku on õpik välja töötatud nii, et lisaks kutsehariduskoolidele peaks õpikut saama edukalt kasutada ka turismialast kõrgharidust pakkuvad koolid.

Ele Viilipuse „Turismi vene keel“ ei ole küll veel ESTER-i kataloogist leitav, aga selle eest saab õpikuga tutvuda hoopis lähemal, Tartu Kutsehariduskeskuse infokogus.

Soovime Elele järgmiste õpikute koostamisel ikka sisukaid ja sirgeid täheridu ning jätkuvat kindlat meelt vene keele õpetamisel!

 

 

Teksti koostas:
Hedi Männi
koordinaator-teavitusspetsialist
Tel.: 736 1894
E-post: hedi.manni@khk.ee

Kopli 1 Põllu 11