Uus hingamine kutseõppes
Hariduses puhuvad jälle muutuste tuuled – rakendub põhikooli ja gümnaasiumi uus riiklik õppekava, kõrgkoolide õppekavad on luubi, et mitte öelda mikroskoobi all, toimub tuline diskussioon koolikatsete, koolivõrgu korrastamise, riigigümnaasiumide jms üle.
Kutsehariduses on samuti revolutsiooniline situatsioon, kus ülemkihid ei saa ja alamkihid ei taha vanamoodi edasi minna. Oleme minemas üle väljundipõhistele õppekavadele, kus õpiväljund on lävend, mille peavad saavutama kõik õppijad. Sellest on võimalik alati kõrgemale püüelda – viie saab õpilane, kelle tulemused on kohustuslikult baastasemest paremad. Praegune hindamissüsteem on „õpitud abituse” õppuritesse juba sisse programmeerinud, lubades õppekava rahuldavalt läbituks lugeda teatud protsendi täitmisel.
Mida mitte õpetada
Väljundipõhise (ka üldpädevusi arvestava) õppe rakendumine kutseõppes on paratamatus väga mitmel põhjusel. Esiteks tihe side tööeluga. Kutseõppurite erialase ettevalmistusega on tööandjad üldjoontes rahul, kuid töössesuhtumisega mitte. Seega omandavad kutsehariduses üha suurema osatähtsuse erialase õpisisu kõrval üldpädevused. Kõike pole võimalik ega vajagi koolis ära õpetada, hoopis olulisem on isiksuse areng ja ennastjuhtivus. Kristjan Porti tsiteerides: „21. sajandil on know-how’st tähtsam know-what.” Konkreetsest oskusest on vähe kasu, kui sellega ei taheta, ei suudeta või ei osata midagi peale hakata. Seepärast on elukestva õppe võtmepädevused kutsekooliõppurile hädavajalikud ja tingimuste loomine ülitähtis nende arenemiseks.
Teiseks, kutseõppur on eriline. Kuigi kutsekoolides on akadeemilist võimekust silmas pidades õpilasi seinast seina, eelistavad akadeemiliste ambitsioonidega noored edasiõppimise kohana valdavalt gümnaasiume. Järelikult ei saa kutsekooli õppeprotsess olla üles ehitatud akadeemilise õppe põhimõtetel. Kutsekooliõppurile loovad teoreetilise osa õppimiseks sobiva õpikeskkonna teistsugused õppematerjalid ja -meetodid. See väljakutse on põhjus, miks kutsekoolid on tihti uuenduste esirinnas. Me otsime ja rakendame ebatraditsioonilisi lähenemisi, et „lukustada lahti” oma õppurite õpipotentsiaal.
Kolmandaks, väljundipõhisus on kutseõppes eriti oluline. Kõike ei saa ära õpetada, maailm muutub liiga kiiresti. Tänased teadmised on homme juba aegunud. Täna pole küsimus mitte selles, mis kõik on vaja ära õpetada, vaid vastupidi: mida mitte õpetada. Õigesti sõnastatud õpiväljund, mis eeldab ka isiksuse arengut, on see vundament, millele saab laduda sihipärase sisuga õppeprotsessi hoone, mis on tähenduslik nii õppuri kui ka õpetaja jaoks. Selle tulemusena õpib õppur oma oleviku ja tuleviku eest ise vastutust võtma, õigeid valikuid tegema, loovalt ja kriitiliselt mõtlema, probleeme lahendama, koostööd tegema jne.
Aeg revolutsiooniks õppimises
Et muutuste laineharjal püsida ja uuendustest ühtmoodi aru saada, korraldasid Tartu KHK, REKK ja Kuressaare ametikool 6. mail Tartus konverentsi „Hindamine – see on imelihtne!”. Konverentsi rahastati Euroopa sotsiaalfondi programmist „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–1013”. Osalesid ka Tallinna tööstushariduskeskuse, Viljandi ühendatud kutsekooli, Järvamaa kutsehariduskeskuse, Põltsamaa ametikooli, Eesti maaülikooli, kaitseväe ühendatud õppeasutuste, Tartu ülikooli, HTM-i ja REKK-i inimesed.
Kakssada kuuskümmend osalejat arutas, kuidas seniseid arusaamu õppeprotsessist ja hindamisest nii ümber kujundada, et see õppimist kõige rohkem toetaks.
Konverentsi plenaarosa algas Sir Ken Robinsoni videokõnega „On aeg revolutsiooniks õppimises!”. Seejärel rääkis Erkki Piisang hindamise uuest hingamisest, millele järgnes paneeldiskussioon „Kellele on vaja hinnet?”.
Pärast plenaarosa said osalejad 15 töötoas asuda Tartu kutsehariduskeskuse õpetajate käe all õppija rolli. „Tunni” lõppedes arutati üheskoos, millised olid õpiväljundid ja kas/kuidas/miks/kes võiks hinnata. Arutelu toimus hindamiskoolitajate vedamisel, räägiti väljundipõhisest õppest, hindamis- ja õppemeetodite paljususest ka üldiselt.
Väljundipõhisele hindamisele üleminek on tähtis ja põhimõtteline muudatus Eesti ametikoolides. Konverents oli suur samm edasi, et väljundipõhist mõttemudelit meie õpetajate hulgas n-ö kodustada.
Huvilised saavad konverentsi materjalidega (koolitusmaterjalid, fotod, videod, kokkuvõte tagasisidest) tutvuda https://voco.ee/kevadkonverents/.
Autor: Piret Hion, Taavi Tuisk, Tartu kutsehariduskeskuse metoodik ja Kuressaare ametikooli teabejuht
Allikas: Õpetajate Leht